Lisaks sellele, et Jaana otsus valab õli tulle niigi pingelistele perekondlikele suhetele, paneb see keeruline juhtum proovile 1. jaanuarist kehtima hakanud uue lastekaitseseaduse, vahendas "Peatnägija".

1. jaanuarist kehtima hakanud uus lastekaitseseadus, tõi muuhulgas kaasa selle, et eriti keeruliste piirideüleste lastekaitsejuhtumitega hakkab tegelema eraldi üksus sotsiaalkindlustusametis. Jaana ja tema vanemate vaheline tüli on esimeseks proovikiviks.

Laps sündis aastal 2012 Mehhikos. Hiljem sõitis lapse ema Eestisse, et lapsele Eesti pass vormistada. Siis jättis ta lapse oma vanemate hoolde ning läks tagasi Mehhikosse. Ta oli oma lapsest eemal kaks aastat, kuni soovis last endaga Mehhikosse viia.

See oli kurb vaatepilt, see oli kõike muud kui lapsesõbralik.
Ly Rüüs

Tulised vaidlused Jaana ning tema ema Eha ja isa Alberti vahel päädisid sellega, et 24. augustil 2015 andsid Jaana vanemad sisuliselt vägisi Jaanale tagasi tema lapse. Kohal olid kohtutäiturid ja politsei. "Ma olen pettunud meie õigussüsteemis. Oled tahtnud head ja tulnud vastu ja sind süüdistatakse juba teist aastat lapse röövis," ütles Albert.

Kohal olnud sotsiaalkindlustusameti lastekaitseameti nõunik Ly Rüüs ütles, et lapse üleandmises oli väga palju negatiivsust ja mitte kübetki järeleandmist. "See oli kurb vaatepilt, see oli kõike muud kui lapsesõbralik," lisas Rüüs.

Aasta esimene Pealtnägija algab ülidramaatilise looga. Need on kaadrid, mida seni avalikkuses nähtud pole. Lapse üleandmine kohtutäituri poolt ja politsei toel on Eestis esmakordne, rääkimata sellest, et ühe pere lootusetult sassis suhete traagiline kulminatsioon ja trauma kõigile osapooltele. Kohtus ühele poolele välja mõistetud lapse "sundtäitmine" on niigi tavatu, aga hiljuti sai lugu järje, mis võtab suisa sõnatuks. Millest jutt, selgub Pealtnägija kolmapäeval kell 20.05.Posted by ETV Pealtnägija on 4. jaanuar 2016. a.

Jaana viis poisi endaga koos Mehhikosse ning üleandmisaktis lepiti kokku, et poisi vanavanemad saavad lapsega Skype´i teel vähemalt ühe korra kuus ja pool tundi. Seda aga ei juhtunud. Jaana asus omakorda suhtlema hoopis poisi perearstiga, keda ta süüdistas lapse mürgitamises vaktsiinidega. Seetõttu teatas Jaana, et ei soovi rikutud last kasvatada ja annab oma lapse adopteerimisele ära. Oma vanemaid nimetab Jaana kurjategijateks, kes väikelast enam kunagi ei näe.

Tegemist on väljakutsega Eesti ametnikele ja musternäidisega keerulise piirideülese lastekaitsejuhtumiga. Kuna väikelaps on Mehhikos, siis saavad parim, mida ametnikud seni teha on saanud, on saadetud kiri suhtluskorra seadmiseks ning taotlus, et kontrollitaks tegelikke olusid, kus laps elab.