VIDEO: Millised on olnud Jüri Ratase valitsuse meeldejäävamad hetked?

 (33)

23. novembril 2016 astus ametisse Jüri Ratase valitsus. Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-ga moodustatud koalitsioon nimetas enda põhieesmärkideks julgeolekupoliitika hoidmise ja tugevdamise, ühiskondliku heaolu suurendamise, majanduse seisakust välja toomise ja rahvaarvu suurendamise. Millised on olnud 100 päevase valitsuse enim kõneainet pakkunud hetked?

Vähem kui kaks nädalalt pärast ametisse asumist esitas värske maaeluminister Martin Repinski tagasiastumispalve. Põhjuseks talle kuuluva kitsefarmi ümber kerkinud skandaal ning nooruses toime pandud kelmus. Peaminister küll toetas Repinski jätkamist, ent viimane otsustas valitsuse maine taastamiseks siiski ametist lahkuda. Uueks maaeluministriks sai Tarmo Tamm.


Keskerakonnale heideti juba enne valitsuse moodustamist ette koostöölepet Venemaa võimupartei Ühtse Venemaaga. Erakonna liidrid selgitasid, et leping sõlmiti ajal, mil suhted idanaabriga olid paremad ning kuni Venemaa rikub rahvusvahelist õigust jääb koostööleping sahtlisse.


Aasta lõpus võttis riigikogu vastu uue maksumuudatuste kobareelnõu. Sellega jäeti ära eelmise valitsuse planeeritud sotsiaalmaksumäära langetamine ning kehtestati alates 2018. aastast uus tulumaksuvabastus madalapalgalistele. Samuti tõsteti ennaktempos mitmeid aktsiise.


President kuulutas maksumuudatuse välja hoolimata mitmete huvigruppide taotlustest seda mitte teha. Ta põhjendas, et seaduse välja kuulutamata jätmine oleks olnud tema poolt liiga ulatuslik sekkumine fiskaalpoliitikasse. Veebruaris avaldas õiguskantsler Ülle Madise seisukoha, et valitsuse plaan tõsta lahja alkoholi aktsiisi kiiremas tempos on vastuolus põhiseadusega.

Loe veel

Seotud lood:


Jaanuaris asus uus koalitsioon reformima pensionisüsteemi. I samba suurus seoti lahti tasutud sotsiaalmaksu suurusest ning hakkas sõltuma ainult tööaastatest. See muutus jõustub alates 2037. aastast. Samuti otsustas valitsus siduda alates 2027. aastast pensioniea keskmise oodatava elueaga.


Venekeelse valijaskonna seas populaarseim partei, Keskerakond, on valitsuses olles ette võtnud ka „halli passi“ probleemi. Jüri Ratas ütles venekeelses raadiokanalis, et tema hinnangul peaks andma kodakondsuse kõigile Eestis vähemalt 25 aastat elanud inimestele.


Ühiskondlikku debatti tekitasid ka otsused kolida sisekaitseakadeemia Narva ning allkirjastada palju vaidlusi tekitanud Rail Balticu kokkulepe.


Jaanuari lõpus andis haridusminister Mailis Reps intervjuu Kremli-meelsele portaalile Sputnik ent väitis hiljem, et ei ole seda teinud. Ta jäi vassimisega vahele, kui portaal tema intervjuu avaldas. Avalikkus leidis, et minister peaks tagasi astuma ent Jüri Ratas kaitses Repsi öeldes, et ta on vabandanud ning enda teost õppinud.


Uude valitsusse kuulumine on kõige paremini mõjunud Keskerakonna reitingule, mis on jätkuvalt kõrgeim. Nii hästi ei ole aga läinud teistel koalitsioonipartneritel, Sotsiaaldemokraatide toetuse langust põhjendab erakonna peasekretär alkoholitootjate meediasurvega. IRL on jätkuvalt parlamendi kõige vähem populaarsem erakond.

Tekkis tõrge kommentaaride laadimisel. Palun lae leht uuesti või proovi uuesti mõne aja pärast.