Vrakid asuvad 60-100 meetri sügavuses ja kuuluvad vastavalt rahvusvahelistele tavadele Ühendkuningriigile. Laevade otsimisoperatsioon viidi läbi koostöös Eesti Meremuuseumiga.

Oleme kindlad, et tegemist on just Vabadussõjas hukkunud Ühendkuningriigi alustega, ütles Mereväe staabi ülem kaptenmajor Ivo Värk. Ugandi otsis laevu tollase Briti admirali Alexander-Sinclairi antud viimaste koordinaatide alusel, mis olid arvestades tolleaegseid navigatsioonivahendeid- ja võimalusi, üllatavalt täpsed.

Ugandi komandöri vanemleitnant Villu Klesmanni sõnul oleks vrakkide leidmine mõned aastad tagasi olnud oluliselt raskem, kuna tänastel mereväe laevadel on kasutada palju kaasaegsem tehnika. Sonaripildi järgi võime üsna kindlad olla, et tegemist on just Cassandra, Gentiani ja MyrtleŽga, ütles vanemleitnant Klesmann.

Kergristleja HMS Cassandra uppus Saaremaa lähistel miiniplahvatuses ööl vastu 6. detsembrit, 1918. aastal, kui Briti laevastik oli teel Tallinna toetamaks noort Eesti Vabariiki. Plahvatuses hukkus kümme meest, ülejäänud 400 meeskonnaliiget evakueeriti. 1917. aastal valminud HMS Cassandra oli tol hetkel üks Briti laevastiku uusimaid laevu.

Miinitraalerid HMS Myrtle ja HMS Gentian sõitsid miinile 1919. aasta 15. juulil miinitraalimistööde käigus. Hukkus üheksa meremeest, neist kolm on maetud Kaitseväe kalmistule Tallinnas.

HMS Myrtle ahtriosa leiti juba 1937. aastal. Tema hukkumise kohta on tehtud film Tema Majesteedi sõjalaev. 2000. aastal asetati laeva pardale mälestustahvel. HMS Cassandra, HMS Gentiani ja HMS Myrtle vööri asukoht oli seni teadmata. Kõik kolm laeva on märgitud ka Meremuuseumi seinal asuval mälestustahvlile. Ühendkuningriigi laevastik kaotas Eesti vetes ühe kergristleja, kaks hävitajat, ühe allveelaeva, kaks traalerit ja kaheksa torpeedokaatrit.

Briti eskaadri saabumine Tallinna mõjutas oluliselt Vabadussõja kulgu. Laevastiku toetus oli oluline nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka sõjaliselt. Eestisse saabus 1918. aastal viis ristlejat, üheksa hävitajat, seitse miinitraalerit ja üks transpordilaev. Lisaks sõjalisele koostööle tõid laevad kaas relvastust ja laskemoona Eesti rahvaväele. Nende kohaleolek aitas elimineerida Punalipulise Balti laevastiku tegevust ja avaldas poliitilist toetust vastloodud Eesti Vabariigile.