"Mulle on jäänud mulje, et Narva ongi tavaline Eesti linn," kostis president ajakirjaniku küsimusele.

Küsimusele, mis tunne oli presidendil rääkida linnakodanikega vene keeles, nende inimeste emakeeles kostis Kaljulaid: "Ma kahtlen, et ma rääkisin nende inimestega nende emakeeles, sest nad omasid oma juuri mujal kui Venemaal,".

"Mulle tundub, et midagi on muutumas, väga palju oli sel suvel abiks Tartu Uus Teater, kes korraldas siin etenduse ja kuna etendus lõppes hilja, siis jäid inimesed siia ööbima ning selgus, et ööbimiskohti on vähe. Muutus saab alguse sellest, et siseturist leiab tee Narva," sõnas Kaljulaid, lootes, et inimesi enam Narva jõuaks. Hiljem lisas ta, et oluline oleks see, kui Narva jõuaks eestlased, kes pole Narva 25 aastat jõudnud. "Mina murran seda jääd," sõnas president

"Rääkisin ühe koolimineva lapse emaga, kes oli mures, et ei saa õpetada oma last eestikeelseks, vähemalt mitte nii lihtsasti kui seda saaks teha Tartus, kus perekond oli varem elanud, me peaksime tegema nii, et venekeelsest perekonnast pärit lapsed saaksid minna mitte ainult keelekümbluskooli, aga ka eesti kooli," kommenteeris president keelekeskkonda, mis Narvas koolilapsi ümbritseb.

Küsimusele, kas president peaks Narvat võimalikuks kohtumispaigaks Venemaa presidendiga, kostis Kaljulaid, et on olulisemaid probleeme. "Meil on muid teemasid kui kohtumiste geograafia, on oluline et me jõuaksime Venemaaga piirilepingu ratifitseerimiseni," sõnas ta.

"Eesti president on ka narvakate president," lõpetas Kaljulaid.