Ratas ütles Delfile, et nimetatud 1,27 miljoni euro suuruse nõude sees on näiteks ka raamat "Tõde Eestist", mida Keskerakond pole kuidagi finantseerinud. Lisaks soovib ettevõtja Paavo Pettai Ratase sõnul saada 38 protsendi suurust kasumit, mis tal saamata on.

"Meie sõnum on üks: need on alusetud küsimised, alusetud süüdistused. Õnneks Eesti on õigusriik ja me saame ennast kaitsta Eesti kohtusüsteemis. Selle otsuse eile ka Keskerakonna juhatus tegi," märkis Ratas. Ta lisas ka, et Pettai ise pole suutnud 2015. aastast oma majandusaasta aruandeid esitada.

Küsimusele, mis saaks siis, kui ligi 1,3-miljoniline nõue peaks siiski minema täitmisele, vastas Ratas, et Keskerakond on kõik tekkinud kohustused tasunud, tehes seda Toompeal asunud kontorihoone müügist. "Tõsi, need summad on kõik tänaseks ära makstud ja sealt ei ole midagi ka järgi," nentis ta.

Tartus asuva majaga seoses Keskerakonnale tulnud 220 000-eurose nõude osas ei vaidle partei Ratase sõnul kohtuga üldse. "Me aktsepteerime seda, et see vale tehing, mis tehti aastal 2011, tuleb tasuda," ütles ta. Keskerakond on sellest 220 000 eurost tasunud juba 24 500 eurot ja 195 500 euro osas me palus ERJK-lt maksegraafikut, millest ERJK keeldus sellest ning Keskerakond vaidlustas keeldumise kohtus. "Kui kohus ütleb, et see tuleb koheselt välja maksta, siis kohtuotsust Keskerakond kindlasti täidab," lisas ta.

"Kui me räägime sellest suurest nõudest, siis see on ju õigusriigi põhimõte, et me saame oma õigust kaitsta kohtus ja loomulikult erakond austab kohtusüsteemi otsuseid," kinnitas Ratas.

Keskerakonna pankrot oleks ka ERJK otsuse jõusse jäämisel ebatõenäoline

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Jaan Ginter leiab, et kui ERJK komisjoni otsus peaks tõepoolest jõusse jääma, siis see oleks Keskerakonnale ränk rahaline löök, kuid erakonna pankrotistumine oleks isegi siis väga ebatõenäoline. Nimelt oleks võla võlausaldajatele kasulikum oodata, kuni Keskerakond aastate jooksul võlad makstud saab. Pankroti väljakuulutamise korral saaks võlgadest kaetud vaid minimaalse osa.

Erakonna pankrottiminek oleks õiguslikus mõttes Ginteri kinnitusel samasugune, nagu iga teisegi mittetulundudühingu pankrottiminek ja tähendaks lõppkokkuvõttes erakonna likvideerimist. "Valimisel juba oma volitused saanud saadikutega ei juhtuks midagi, nende volitused kehtiks kuni vastava kogu volituste lõpuni," sõnas Ginter. Ära kaoks küll erakonna riigikogu fraktsioon, mis tähendab, et saadikud muutuksid nii-öelda aknaalusteks.

"Kõik sellised tagajärjed on siiski äärmiselt ebatõenäolised, sest võlausaldajatel ei ole valijaskonnas populaarse erakonna pankrotistumisest midagi võita," toonitas Ginter veelkord.