"Mina ei ole täna ajakirjanik ja see blogi, mida pean, ei ole ka klassikalises mõttes ajakirjandus. Nii et see, et mina saan selle preemia, näitab, et ajakirjanduses on midagi puudu," tõstatas ka Vaarik preemiat vastu võttes küsimuse. Miks on aga ka Luige arvates preemia läinud hoolimata ebakonventsionaalsest meediumist õigesse kohta?

"Blogid on see koht, mis annab seda, mida lugeja väga tahab - et tark informeeritud inimene oleks ka avameelne. Ajakirjanik hoiab oma seisukohta tupes või kotis, seda ei maksaks teha. Ei ole midagi nauditavamat kui intelligentne avameelsus."

Kuid kas järgmisel aastal võib minna preemia välja ka mõne geniaalse postituse eest Facebookis? Luik ei välista ka seda.

"Mina olen limiteerinud selle preemia Eesti tekstiajakirjandusega, mis võib olla Facebookis, Delfis, Postimehes, Eesti Ekspressis. Igal pool, kus on tekst ja tehakse oivalist ajakirjandust."

Vaata intervjuud Hans H. Luigega videost: 

Oivalise ajakirjanduse aastapreemia saaja valis žürii välja kuue nominendi hulgast, kelleks olid: Kadri Ibrus, Mart Jesse, Vladimir Fridlyand, Rein Sikk, Daniel Vaarik ja Ühtse Eesti Suurkogu kollektiiv.
Viieliikmelisse žüriisse kuulusid Mihkel Kaevats, Natalja Kitam,
Kristina Mänd, Mart Raudsaar (esimees) ja Raimo Ülavere.

Aastapreemia
žürii otsis oivalist ajakirjandust, mis oleks ilmunud vahemikus juuni
2009 – juuni 2010 ning millel oleks head allikad, ühiskonda teeniv mõju
ning hea stiil ja autori julge isikupära.

Vaata fotogaleriid preemia üleandmisest: