VIDEO: Eestlased peavad võrdõiguslikkust olulisemaks kui venelased
Täna avalikustatud küsitlustulemuste järgi ei tajuta soolist võrdõiguslikkust ehk naiste ja meeste võrdseid õigusi, võimalusi, kohustusi ning vastutust Eesti ühiskonnas kui väga teravat probleemi. Soolist ebavõrdsust tajuvad rohkem naised, kes on ühtlasi sellega sagedamini kokku puutunud. Samuti pooldavad naised enam võrdõiguslikkust, teatas sotsiaalministeerium.
Hoiakutes ilmnevad märkimisväärsed erinevused eesti ja mitte-eesti rahvusest inimeste vahel, kusjuures mitte-eestlased on pigem traditsioonilisemate hoiakutega ning neil on naiste ja meeste rollidele stereotüüpsemad vaated. Kõige enam toetavad võrdõiguslikkust eesti rahvusest naised.
“Olukord, kus ebavõrdsust ei tajuta ühiskonnas olulise murena, ei tähenda kindlasti seda, et naiste ja meeste ebavõrdsus pole reaalne probleem. Vastupidi, see on seotud mitmete valusate sotsiaalsete probleemidega, millel on omakorda tõsised ja kallid tagajärjed kogu ühiskonnale,” rõhutas sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütik Liina Järviste.
Palgalõhe, vaesus ja lühem eluiga
Soolisest ebavõrdsusest annavad tunnistust nii sooline palgalõhe, naiste ja laste vaesus kui ka meeste lühem eluiga. Kujunenud ebavõrdsuse taga on paljuski ühiskondlikud hoiakud, mida soovitakse mõjutada poliitikatega. Seega on Järviste sõnul oluline väljakutse tõsta Eesti inimeste teadlikkust selle kohta, kuidas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse puudumine ning ebavõrdsuse tagajärjed ühiskonda mõjutavad.
“Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2009” korraldati Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Soolise võrdõiguslikkuse edendamine 2008-2010” toel. Küsitlustöö tegi Turu-uuringute AS. Küsitleti 15-74-aastaseid Eesti elanikke, valimi suurus oli 1517 inimest ning tulemused on üldistatud Eesti rahvastikule.
