"Eri Klas on olnud meil kõigil hinges ja jääb sinna. Igal aastal kõnelesime koos Eriga Birgitta festivali avamisel, Mustpeade majas, mõnikord ka Hundisilmal. Ta oli inimene, kellest kõik, kel oli au teda tunda, olid tema hingesuurusest ja sellest, kuidas ta hoiab meie Eestimaad ja kui siiralt hoiab Eestimaad oma südames ja meid kõiki. Ta kaitses kõiki, ta hoidis kõiki. Ta oli meie kõigi eest väljas," ütles Edgar Savisaar.

"Minu viimane kohtumine temaga oli mõni kuu tagasi enne kui ta haiglasse läks. Ta kutsus mind ühel õhtul Tallinnasse ja ütles et on vaja kiiresti rääkida. Me saime kokku ja ta ütles mulle, et Edgar, meil on väga tähtis missioon. Nüüd on jälle vaja hakata Virumaa ja Virumaa inimeste eest võitlema. Fosforiidikaevanduste asi uuesti üles võtta. Ega ma ei olnud ainus, kellele ta seda ütles. Ta tuletas meelde seda esimest võitlust fosforiidikaevanduste vastu ja ütles, et ega me sellest ei pääse, isegi kui asi on pealtnäha vaikselt läinud. Ma lubasin talle ja ma tahan sellest lubadusest ka kinni hoida ja ma loodan, et kõik need inimesed, kes viimastel kuudel sel teemal temaga rääkisid, seisavad ühes rivis, siis oleme asja eest väljas, siis oleme mitte ainult Virumaa vaid üldse eesti rahva eest väljas," rääkis Savisaar.

"Ma ütlesin, Eri, et me oleme nii paljudes kohtades koos esinenud, kõnelnud, veennud. Täna sina enam ei räägi, aga ma usun, et sa kuulad meid tähelepanelikult ja mõtled meie peale nii nagu meiegi sinule. Jää hüvasti, Eri Klas. Jää hüvasti ja sa püsid meie meeles."