Olete öelnud, et see on teie viimane valitsusaeg. Kuidas olete selle ajaga rahule jäänud?
Kõige suuremad saavutused on välja toonud sõltumatud hindajad ÜRO inimarengu aruandes, mis kinnitab, et Eesti paistab maailmas päris hea välja. Oleme selle järgi maailmas 33. kohal, seega väga kõrgelt arenenud riikide hulgas. Aruanne toob välja ka meie nõrkuse: Eesti inimesed alahindavad ennast ja oma riiki. Subjektiivsete hinnagute järgi pole me mitte 33. kohal, vaid pigem seitsmendas kümnes. Lohutuseks olgu öeldud, et Eesti inimesed vaatavad tulevikku märksa optimistlikumalt kui keskmine Euroopa Liidu kodanik.

Vaata videost:

Millised on teie ametiaja suurimad eesmärgid?
Loomulikult soovin, et Eesti senine kiire areng jätkuks ka tulevikus. Inimarengu aruanne toob välja, et Eesti on väga kiiresti arenenud nii viimase 20 aasta jooksul. Samuti on Eesti väga hästi ja tasakaalustatult arenenud viimase kaheksa aasta jooksul, kui valitsust on juhtinud Reformierakond.
Selleks, et areng oleks kiire ka tulevikus, on vaja mitmeid reforme. Meil on kavas teha töövõimereform, kuna praegune töövõimetuskindlustus ei soosi inimeste töökohtadele naasmist. Riik maksab toetust töövõime osaliselt kaotanud inimestele ja sellega ka riigi roll piirdub. Peaksime kohandama töökohad osaliselt töövõime kaotanud inimestele ja senisest märksa enam panustama ümberõppesse, et nad saaksid tööle naasta. Oleme reformiks järgmisest Euroopa Liidu rahastamisperioodist koos omafinantseeringuga ette näinud 200 miljonit eurot.
Viimaste aastate jooksul on Eesti inimeste oodatav eluiga väga kiiresti kasvanud, kuid on madalam kui põhjanaabritel soomlastel ja rootslastel. Seega tuleks Eestis panustada personaalsesse meditsiini. Meil on selleks väga head eeldused, näiteks e-tervis, digiretsept, ID-kaart ja geenivaramu. Samuti on inimesed on väga altid kasutama kõiki elektroonilisi lahendusi. Me võiksime personaalse meditsiini valdkonnas saada maailma juhtriigiks. Inimestele tähendaks see pikemat eluiga ja rohkem tervelt elatud aastaid. Samuti võimaldaks selle süsteemi juurutamine säästa ka väga suuri summasid tervishoiu korraldamise ja ravi tarbeks. 

Kui teie 2015. aastal uut valitsust moodustada ei soovi, siis millal erakonna esimehe vahetus toimuma peaks?
Küllap see toimub õigel ajal. Mina luban, et annan endast oma parima nii erakonna esimehe kui ka peaministri kohustuste täitmisel Eesti rahva ja Eesti riigi hüvanguks.

Keda näeksite oma järeltulijana erakonna juhi ja peaministri kohal?
Mind valiti just äsja erakonna esimeheks ja mul on volitused olla selles ametis järgmiste riigikogu valimisteni. Aasta tagasi ütlesin ausalt ja avalikult, et see peaministriperiood jääb minu jaoks viimaseks. Kui toimuvad uued valimised, siis selgub ka see, kellest saab uus Eesti vabariigi peaminister. 

Paljudes riikides on ametisolevad peaministrid või kandidaadid deklareerinud oma ametis olemise kestuse. Eestis on pärast minu eelmise aasta ausat avaldust keskendutud sellele, kellest saab järgmine peaminister. Ometi jäi mul pärast seda väljaütlemist veel kolm aastat ametiaega. Alles vahetati Eestis peaministreid igal teisel aastal või suisa igal aastal, nüüd diskuteeritakse tõsiselt selle üle, mis juhtub kahe või kolme aasta pärast. Tuleks rohkem keskenduda sellele, mida tuleks teha täna või homme, mitte personaaliale, kellest saab peaminister. Häid kandidaate on Reformierakonnas üksjagu palju.

Reformierakonna toetus on võrreldes eelmise aastaga 6 protsenti langenud (EMORi uuringu põhjal toetus eelmise aasta mais 30, tänavu 24 protsenti – toim.). Mida kavatsete toetuse suurendamiseks ette võtta?
Reformierakonna toetus viimastel valimistel oli 28,6 protsenti ja viimased küsitlused andsid meile EMORi järgi 24 protsenti. Muudatused võrreldes riigikogu valimiste aegse toetusega on olnud küllaltki väikesed. Viimase turu-uuringu järgi oli Reformierakonna toetus 30 protsenti, millega olime esimesed. Uuringud on selliseid ja teistsuguseid, kuid valimisteni on veel küllalt palju aega. Loodan, et Reformierakond võidab ka järgmised valimised.

Mida on siiski täpselt kavas teha, et rahva usaldust taastada?
Reformierakonna praegune usalduse tase on ühe valitsuserakonna kohta väga kõrge. Tavaliselt suurendavad valimiskampaaniad erakondade toetust ja väheneb nende inimeste arv, kes ei oma valimiste vahel erakondlikku eelistust. Usun, et järgmistel valimistel on Reformierakonna toetus sama kõrge või kõrgem kui eelmistel riigikogu valimistel. 

Keda sooviksite teie näha Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaadina juba praegu välja käidud Laine Randjärve ja Valdo Randpere kõrval?
See, kellest saavad linnapeakandidaadid, selgub Tallinna piirkonna koosolekul ja selle otsustab Tallinna piirkond. Reformierakonnas on sisedemokraatia sellisel tasemel, et erakonna esimees ei ole kindlasti see inimene, kes nimetab erinevate linnade linnapeakandidaadid. 

Mida oleks Tallinnas võimalik Reformierakonna valitsemise kaudu parandada?
Tallinna ja riigi valitsemine erinevad nagu öö ja päev. Riigi rahandus on võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega väga heas korras, riik on väga kiiresti ja proportsionaalselt arenenud ja heas korras. Tallinna kohta on nii linnaelanikel kui ka minul peaministrina küllaltki palju etteheiteid.

Reformierakonnal on olnud keeruline aasta. Kuidas on Reformierakond rahastamisskandaalist taastunud?
Jah, küllap see on keeruline aasta olnud nii Reformierakonnale kui Eesti ajakirjandusele. Ajakirjandus võiks ükskord tunnistada, et ühe ämma tõerääkimisest tehti aasta kõige suurem vale ja mitte keegi pole selle eest vabandanud. Reformierakonna toetus eelmistel riigikogu valimistel oli 28,6 protsenti. Viimaste EMORi küsitluste järgi oli toetus 24 protsenti, kuu varem 25 protsenti, mis on väga kõrge toetuse tase. Ma loodan, et ka järgmised valimised võidab Reformierakond, saades neil valimistel suurema toetuse kui eelmistel.