Kaheksa aastat ja kaks päeva tagasi lõppes Teise maailmasõja üks ohvriterohkemaid lahinguid Põhja-Euroopas, kus mõlemal pool rindejoont kaotati kokku 180 000 sõdurit, kuid täpne haavatute ja hukkunute arv polegi teada, vahendas ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".

"Ma arvan, et ega Lääne-Euroopa ei mõista meid kunagi, kuna nemad ei saanud kogeda seda kommunismi õudust. See, miks eesti mehed Saksa sõjaväkke läksid, oli tingitud 1941. aasta terrorist, kui su enda naine ja lapsed viiakse Siberisse ja lähedased tapetakse.

Need, kes sõdisid idapataljonides, läksid võib-olla tõesti päästma oma sugulasi Siberist, aga need, kes läksid 1944. aastal ja seisid siin müürina, nemad tegid seda sellepärast, et Eesti Vabariigi viimase presidendi kohusetäitja neid selleks kutsus," selgitas Eesti relvagrenaderide 20. diviisi veteranide ühenduse juhatuse esimees Mauri Kiudsoo.

Sinimägede lahingutes osalenud sõjaveteranide kokkutulek toimus täna kell 11–17 Sinimäe alevikus Grenaderide mäel.

Eesti oli Teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid viidi okupeeritud Eestis läbi rahvusvahelise õiguse vastaselt.

Paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti vabariigi iseseisvus.

Eesti elanikud kannatasid nii Stalini kui Hitleri režiimi tõttu. Kumbki neist ei tunnistanud Eesti iseseisvust ning mõlemad hävitasid Eesti elanikke – eestlasi, venelasi, juute, mustlasi ja teisi.