Veteranid tellivad Lihula samba koopiad

Mõned veteranid peavad plaani tellida Lihulas maha võetud mälestussamba koopiaid ning need eraviisiliselt üles panna.

“Mälestusmärk kuulub veteranidele, on tehtud nende kogutud raha eest ja nende maitse järgi, ja nad leiavad, et neil on õigus teha selline sammas, nagu neile meeldib,” ütles BNS-ile Leo Tammiksaar, kelle eestvedamisel kahe aasta eest Pärnusse püstitatud SS-leegioni ausammas põhjustas skandaali ning peagi maha võeti.

Muudetud kujul püstitati sama sammas Lihulas.

Tammiksaare sõnul peavad mõned veteranid plaani valmistada Lihula mälestusmärgist koopiaid ning panna need püsti eramaale.

Tammiksaar ütles, et mälestusmärgi mahavõtmine ei tulnud talle erilise üllatusena. Kõik, mis Pärnus paari aasta eest aset leidis, kordus nüüd Lihulas, nentis ta.

“Samas andis Eesti juudi kogukond väga diplomaatiliselt sisuliselt valitsusele võimaluse selgitada maailmale meie olukorda ja ajalugu,” ütles Tammiksaar ajalehes Kesknädal ilmunud Elhonen Saksa artiklile viidates.

Eesti juudi kogukonna üks aktiivsemaid liikmeid, Valgetähe teenetemärgi kavaler Saks avaldas augusti lõpul kirjutise, milles kaitses Saksa sõjaväes võidelnud eestlasi.

“Ma ei kahtle, et Eesti SS-leegionis teenisid aatelised ja ausad mehed, kellest enamik oli tegelikult vägivaldselt mobiliseeritud. Nad uskusid, et võitlevad ja surevad oma kodumaa Eesti eest, arvates naiivselt, et kordub ime, mis juhtus 1918. aastal,” kirjutas Saks.

“Saksa artikkel oli väga kõva trump, mille oleks võinud rahvusvahelise surve vastu käiku lasta. Kahjuks valitsus mängis selle maha,” ütles Tammiksaar.

Samas nimetas Tammiksaar igati positiivseks valitsuse valmisolekut teha kohaliku omavalitsusega koostööd, rajamaks mälestusmärk Eesti vabaduse eest võidelnutele.

Lihula mälestusmärk, mis neljapäeva õhtul maha võeti, püstitati 20. augustil, sellel oli saksa mundris sõduri kuju ja kiri: “Eesti meestele, kes sõdisid 1940-1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel”.

2002. aastal asus mälestusmärk Pärnus, kuid võeti maha pärast seda, kui oli püsti seisnud üheksa päeva ning toonane peaminister Siim Kallas oli selle avamist nimetanud äärmiselt kahetsusväärseks.