Vetelpääste hoiatab õnnetusterohke jaanipäeva eest

Vetelpäästjad hoiatavad õnnetusterohkete saabuvate pühade eest ja kinnitavad, et jaanipäev on Eesti üks õnnetusterohkemaid pühasid läbi aastate.

Vetelpäästeühingul on analüüs õnnetustest iga jaanipäeva kohta alates 1956. aastast ning võib kindlasti öelda, et see on õnnetusterohke püha, kirjutas ühingu osakonnajuhataja Helgi Lutvei internetiportaalis Delfi.

Kõige süngem oli 1972. aasta jaanipäev, mil Eestis uppus 18 inimest.

Lutvei sõnul sõltub õnnetuste arv otseselt ilmast, halva ilmaga ülehindab oma võimeid tavaliselt kaks kuni kolm inimest, hea ilmaga keskmiselt viis kuni kuus või ka rohkem. Reeglina upuvad rohkem või vähem purjus 20-35-aastased mehed, lisas Lutvei.

Vetelpäästajd peavad Eesti ohtlikemateks veekogudeks mudase ja soise põhjaga Kurtna järvestikku, Emajõge, Pühajärve ja Rõuge järvesid ja ebaühtlase põhjaga Nasva mereranda Saaremaal.

Mererannad ja Peipsi järv on sisemaa väikestest järvedest ja jõgedest vetelpäästajte sõnul ujumiseks palju ohutumad, kuna sügava veeni on palju maad ning vähegi ettevaatlikud inimesed ei satu ohtlikesse olukordadesse.