Veskimägi tõrjub ikaldustoetuse kehtestamist
Valitsuskabinet tegi ministeeriumile ülesandeks kujundada oma seisukohad kahjude osalise hüvitamise kohta 8. jaanuaril. Oma põhjendused pidi esitama ka põllumajandusministeerium, kes toetab hüvitiste maksmist. Toetuse eraldamist on valitsusel kavas taas arutada neljapäeval.
Rahandusministeerium nentis minister Taavi Veskimäe allkirjaga teatises, et põllumajandustootjate soovitud hüvitised moodustaksid enamiku valitsuse reservfondist, mis teeks ettenägematute kulude rahastamise väga problemaatiliseks ülejäänud 11 kuul alanud aastast.
Teise asjaoluna märkis minister, et põllumajandushüvitiste taotlemine on muutunud sisuliselt iga-aastaseks protseduuriks, mis näitab, et tegemist pole ettenägematute kuludega. “Selliseid kulusid aga ei saa valitsuse reservist seaduse järgi katta. Kui kahjud osutuvad WTO-metoodika alusel riigi poolt hüvitamisele kuuluvateks, tuleb seda teha riigieelarve muutmise või lisaeelarve kaudu,” ütles Veskimägi.
Rahandusministeerium peab vältimatult vajalikuks, et enne otsuste langetamist oleksid kõikidele osalistele kättesaadavad ja igakülgselt analüüsitud eraldi kõik 502 kahjuteatist — sealhulgas tuleks ära näidata, milline on kahjuprotsent ja kahjusumma igal üksikul juhul.
“Otsustamiseks jääb selgelt väheseks kahjusummade koondaruannetest maakondade ja kultuuride lõikes. Ka ootame selgitusi väitele, et kahjusumma väljatoomisel kasutati tootjate taotlushindu 2003. aastaks. Mis hinnad need on, miks kasutati just neid ja kas need hinnad on objektiivsed?” põhjendas rahandusministeerium oma hinnangut ikaldustoetuste suhtes.
Lisaks märkis rahandusministeerium, et pole veendunud esitatud kahjuteatiste usaldusväärsuses, soovitades välja töötada metoodika sellise informatsiooni kogumiseks ja kontrollimiseks, samuti mehhanismid eraldatud hüvitiste väärkasutamise tuvastamiseks ja nende tagasisaamiseks.
“Sel eesmärgil soovime näha selgemat seost põlluraamatu ja raamatupidamisdokumentide vahel. Esitame üldiseks arutamiseks küsimuse, kas ja millisel määral on üldse võimalik adekvaatselt hinnata ja kontrollida põllumajanduskahjusid, sealhulgas olla kindel, et hüvitatakse just see osa kahjudest, kus on põhjendatud toodangumahu vähenemine üle 30 protsendi võrreldes eelneva kolme aasta keskmisega.”
Loodusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hindamise komisjoni liikmed on väidetavalt looduskahjudega tutvunud enim kannatada saanud maakondades: Hiiu, Saare, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonnas. See aga tekitab rahandusministeeriumi hinnangul sügavat hämmingut, kuna kahjuteatiste koondaruande põhjal on mitu korda suuremat kogukahju kandnud Tartu, Järva, Viljandi, Lääne-Viru, Põlva, ja Võru maakond.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) metoodika järgi kuuluvad riigi hüvitamisele loodusõnnetustest tingitud põllumajanduskahjud. Eriolukorra seaduse kohaselt on loodusõnnetus loodusjõudude tegevusest põhjustatud hävingulise toimega sündmus, sealhulgas äkilise hävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna.
Rahandusministeerium on seisukohal, et vastavuses selle definitsiooniga tuleb selgelt sätestada ilmastikutingimused, millised saab lugeda loodusõnnetusteks. Näiteks leiab ministeerium, et suvine õhutemperatuur üle 27 kraadi ei ole Eesti oludes eripärane. “Kui siiski väidetakse, et ilmastikutingimused on Eestis aastate lõikes väga kõikuvad, tuleb põllumajanduslik tootmine vastavalt sellele ka korraldada,” tähendas rahandusministeerium.
Ministeerium rõhutas taas kindlustuse tähtsust riskide maandamisel ja kutsus põllumajandusministeeriumi üles pakkuma välja omapoolseid lahendusi kindlustuse omaks võtmise juurutamiseks põllumajandussektoris.
Tuleb leida lahendus probleemile, kus riik kompenseerib kuni 40 protsenti kindlustusmaksetest, kuid seda võimalust kasutab napilt üle saja põllumajandustootja, seisab rahandusministeeriumi kirjas.
Arvatavasti on ministeeriumi väitel üheks selle põhjuseks asjaolu, et tootjad arvestavad juba suure kindlusega ette kahjude hüvitamist riigieelarvest, see aga ei motiveeri neid kindlustust kasutama.
