Veskimägi nõuab ausust ja läbipaistvust
Rahandusminister märkis, et sel aastal on põllumajandusministeeriumil vilja ostmiseks kasutada niigi üle 25 miljoni krooni, millest 15 miljonit tuli üle eelmisest aastast, kui vilja ostmiseks kavandatud raha ära ei kulutatud.
“Samuti ei pea ma õigeks võtta juba praegu aluseks lähenemist, et riik võib selle kahju korstnasse kirjutada. Enne tuleb teha selgeks, kas ja kui palju on varastatud rahast võimalik Rakvere Viljasalvelt tagasi nõuda,” kinnitas ta.
Veskimäe sõnul tuleb viljareserv loomulikult vajalikus mahus taastada. “Kuid enne, kui me pole veendunud, et süsteemi aus ja läbipaistev toimimine on tagatud, ei ole sobiv aeg uutest investeeringutest rääkida. Ja ka siis tuleb nende taotlemisel lähtuda üldisest eelarveloogikast,” lisas ta.
Möödunud aastal eraldas riik vilja julgeolekuvarude soetamiseks 25 miljonit krooni. Põllumajandusministeeriumil jäi mullu varude soetamiseks ette nähtud kuludest 15,033 miljonit krooni üle, mida ministeerium soovis kasutada muudeks kulutusteks, kuid mis kanti rahandusministri ettepanekul edasi tänavusse aastasse.
Selle aasta eelarves on viljavarude täiendamiseks ja uuendamiseks ette nähtud 10,133 miljonit krooni, mis koos eelmisest aastat üle kantud summaga teeb kokku 25,166 miljonit krooni.
Tagasiastumisavalduse esitanud põllumajandusminister Tiit Tammsaar andis esmaspäeval peaminister Juhan Partsile üle raporti, kus sõnastas ettepanekud teravilja ja muu riigi julgeolekuvaru hoidmise kindlustamiseks.
Valitsusel tuleb ettepanekute järgi määrata kindlaks julgeolekuvaru miinimum- ja maksimumkogused ning kaaluda AS-i Eesti Viljasalv tegevuse lõpetamist, andes vastava ülesande riigile kuuluvale AS-ile Werol Tehased.
Ajakirjanduse andmetel jääb riik Rakvere Viljasalve pankroti korral oma varast tõenäoliselt ilma, sest vilja hoiustamisel ei seatud sellele hüpoteeki. Viljasalve vara jätkub heal juhul vaid tagatud nõuete katteks, kuid ainuüksi selliseid nõudeid on ligi 34 miljoni krooni eest.
