Veskimägi: Eestis on euroopalikku heaoluriiki raske pidada
Kas ja milliseid makse oleks sobilik praegu üldse tõsta?
Jätkuvalt tuleb tegeleda eelkõige kulude vähendamisega, mitte maksude tõstmisega. Kui ühiskonna heaolu kukub aastasse 2006, siis järelikult peab ka riik suutma ennast tagasi mahutada 2006. aasta raamidesse.
On vale koorida inimesi topelt. Esiteks: nende sissetulekud langevad. Teiseks: nad peavad riigile rohkem makse maksma. Niigi on maksukoormus tõusnud juba suhtena ühiskonna poolt loodavasse lisaväärtusesse väga kõrgeks.
Hetkel ei ole aeg maksudega mängimiseks ja konkurss - pakume üksikuid huvitavaid maksuideid - on küll intellektuaalselt huvitav, kuid sisuliselt ainult segadust tekitav.
Pikemas vaates tuleb Eesti maksusüsteemi reformida, kuid seda saab teha siis, kui stabiilsus käes ja tervikpaketina. Maksunduslikke erandeid tuleb tulevikus oluliselt rohkem ja jõulisemalt maksusüsteemis kasutada majanduse edendamisel. Sellest pole pääsu, kui me tahame, et Eestisse tuleks täiendavat kapitali ja sellega koos tekiks uus areng.
Või oleks täna kasulik makse veelgi langetada?
Üldine maksude langetamine ei tule lihtsalt riigieelarve tulude pärast kõne alla. Küll tuleb aga senisest enam vaadata neid kohti, kus me tänase maksusüsteemi tõttu kaotame üheaegselt paari aasta perspektiivis riigieelarve tulusid ja teeme kapitalile Eesti majanduskeskkonna vähem atraktiivseks.
Eesti ei jää muud üle kui tuleb senisest julgemalt kasutada maksupoliitika võimalusi läbi erandite tegemise konkreetsetele investeeringutele toomaks efektiivset maksumäära alla. Nö leti tingimustel ei tule siia keegi, vaja on pakkuda suurtele investeeringutele "leti tingimustest" soodsamat keskkonda. Selleks tuleb luua seadused, mis võimaldaks igale investeeringule luua antud tehingu spetsiifilise maksukeskkonna. Tehingute põhiste erandite võimalustega maksusüsteem võiks olla üks tuleviku Eesti maksupoliitika mudel.
Millised maksud on Eestis liiga kõrged? Räägitakse, et Eestis on tööjõud liiga kõrgelt maksustatud. Mida selle all mõeldakse?
Õige suund on otseste maksude langetamine ja kaudsete maksude tõstmine. Ja otseste maksude puhul tuleb tegeleda eelkõige sotsiaalmaksuga, mis on suhteliselt kõrge tööjõu maksukoormuse allikas Eestis. Kuigi Eesti tööjõu maksukoormus võrrelduna teiste Kesk- ja Ida Euroopa riikidega on keskmine. Kuid me kuidagi positiivselt ka teistest ei eristu. Ilmselt sotisaalmaksu lagi võiks olla tõesti üheks meie maksukeskkonna atraktiivsust tööjõu maksude osas tõstvaks sammuks.
Küsimus on millises osas sotsmaksu langetada ja kes võtab kulude finantseerimise kiire rahvastiku vananemise valguses üle. Kas langetada sotsiaalmaksu efektiivset määra läbi sotsiaalmaksule ülempiiri seadmise või üldise määra vähendamise kaudu?
Suuremaid võimalusi kulude poolel näen ma tervishoius liikuda koos maksu langetamisega personifitseeritud tervisekontode süsteemile, kus solidaarselt sotsiaalmaksust makstavate suuremahuliste teenuste kõrval oleks personifitseeritud tervisekontod kaudu kaetavad üldteenused ja oma taskust finantseeritavad teenused ( a la hambaravi). Pensionikassas tekivad võimalused - esiteks, läbi täiendava hõive, kas siis pikema tööea, võõrtööliste või rohkemate töötundide kaudu; teiseks läbi töötamise produktiivsuse kasvu.
Üks võimalus saada majandusse kapitali on teha investeerimine ka Eesti inimestele atraktiivsemaks. Meil on ca 147 miljardit eraisikute ja ettevõtete deposiite. Üks võimalus selle raha aktiivsemalt majandusse saamiseks ja seeläbi ka tulevaste maksutulude tekkimisele kaasa aitamine oleks eraisiku investeerimiskontode süsteemi rakendamine.
Investeerimiskontode kaudu tulumaksu kohustuse edasilükkamise reegel peaks olemas - kontole tehtud sissemakse saab inimene enda perioodi maksustatavast tulust maha arvata, kontolt tehtud väljamaksetelt tuleb tasuda tulumaks.
Kas auto- ja kinnisvaramaks ei ole töökuse, mitte rikkuse, maksustamine?
Ma suhtun igasuguste varanduslikul alustel maksude kehtestamisse skeptilise eelhoiakuga.
Usud, et kui mingit maksu tõstetakse, algab skeemitamine, kuidas sellest pääseda?
Maksumaksja valmisolek makse maksta on ääretult oluline. Selleks peab maksumaksja tajuma, et maksude osakaal on tasakaalus tema heaoluga ja tema poolt makstavad maksud on õiglased võrreldes teiste maksumaksjate kohustustega. See teeb maksuadministraatori töö kergemaks ja iga kogutava maksukrooni omahinna oluliselt odavamaks. Keeruline ja kõrgete maksudega süsteem muuda maksupettused kindlasti palju atraktiivsemaks. Maksustamisel tuleb leida tasakaal maksubaasi ulatuse ja maksumäärade vahel. Mõistlikum on makse koguda madalama määraga paljudelt kui saada kätte kõrgeid makse vähestelt. Kui maksubaas kaob ära, siis võib-olla maksumäär ka 100%, kuid makse ikka ei laeku. Seega maksumäärade tõstmine ei ole lahendus. Vaesust ei saa ümber jagada maksudega, ikka ainult rikkust. Selleks peavad aga maksud toetama rikkuse tekkimist.
Kas kõrge maksukoormus on väikese riigi omapära?
Kindlasti 1,3 miljoni inimesega 45 tuhandel ruutkilomeetril rahvusriigi põhimõtetel euroopalikku heaoluriiki pidada ei ole odav.
