Venemaaga tuleb suhelda ühel häälel
Välisminister Urmas Paet keskendus oma sõnavõtus kolmele aspektile. Ka Eesti välisminister kriipsutas alla ELi Venemaa suunalise poliitika ühtsuse tähtsust. ”Ühtne poliitika aitab meil kindlustada tasakaalukat ja ennustatavat suhtlust ELi ja Venemaa vahel,” ütles Paet. ”Venemaa teab, kuidas kujundatakse ELi ühist välispoliitikat ja on varmas kasutama ära kõike, mida võib tõlgendada nõrkusena,” rõhutas ta. ”Ühtne lähenemine aitab niisuguseid katseid juba eos ära hoida.”
Rääkides ELi ja Venemaa vahelisest lepingust, mis asendab praegu kehtiva Partnerlus-ja koostööleppe, sõnas Paet, et uus leping peab kajastama möödunud kümnendi kõiki saavutusi ning andma suhete arengule realistliku raami tulevikuks. ”Eriti oluline on, et mõlemad pooled täidaksid ausalt lepinguga võetud kohustusi,” ütles Paet.
Kolmandaks pööras Eesti välisminister tähelepanu Euroopa Liidu naabrusele. Paeti sõnul on Venemaa välispoliitika tihtigi keskendunud oma rahvusliku positsiooni maksimaalsele tugevdamisele, eriti on see nähtav Gruusia ja Moldova puhul. ”Me peame üles näitama head tahet ja pakkuma jätkuvalt meie abi, kui seda on vaja,” lausus Paet. ”Täiesti kõrvale peame jätma mõtte, et mõned riigid, mis asuvad Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, on Venemaa tagahoov,” toonitas Paet.
Eesti välisminister tõi veel esile aeg-ajalt kerkivad probleemid Moldova Transnistria rahuvalvega. ”Tänane rahuvalvemudel seal ei vasta ühegi tunnuse poolest rahvusvahelistele standarditele, olles tasakaalustamata ja hõlmates konflikti osapooli,” ütles Paet. ”Euroopa Liit peab kaaluma võimalust asuda rahuvalvemissiooni etteotsa,” lisas ta.
