Venemaa tahab Eestis uut valitsust?
Tema sõnul vihjasid sellele riigiduuma agraarkomisjoni esimees Vladimir Plotnikov ning riigiduuma endise Nõukogude Liidu aladele suunatud välispoliitika juht Boriss Pastuhhov.
“Pastuhhov andis mõista, et kuigi Venemaa ei keela Eestil NATO-sse astumast, ei jäta NATO baaside rajamine Eestisse Moskvat ükskõikseks,” ütles Leito. “See võib kahepoolse kaubavahetuse nullini viia.”
Iseseisvuspartei peasekretäri sõnul oli riigiduuma üks välispoliitika juhte vaimustuses Iseseisvuspartei välja töötatud Eesti alternatiivsest arengukavast, mis näeb ette Eesti neutraliteedi Lääne ja Venemaa vahel.
Tuleva aasta kevadtalvel arutab seda doktriini Eestis rahvusvaheline geopoliitikakongress, millel osalevad ka geopoliitika spetsialistid Venemaalt, ütles Leito.
Peasekretär ütles, et Eesti välisministeeriumist saadetud faksi tõttu jäid ära Iseseisvuspartei delegatsiooni kohtumised Venemaa välisministeeriumis.
Tallinnast saadetud kirjas viidati, et delegatsiooniga on kaasas Tiit Madisson, kes ise küll erakonda ei kuulu, väitis Leito.
Välisministeerium lükkas Leito väite faksi saatmisest ümber.
“Meil ei ole mingit kavatsust kedagi kellegagi suhtlemast keelata ja me ei saagi seda teha, sest see oleks vastuolus demokraatliku ühiskonna põhitõdedega,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.
Tuleviku Eesti Erakonna õigusjärglane Iseseisvuspartei on loodud 1999. aasta 30. novembril. Parteisse kuulub umbes 1100 liiget.
Novembri alul Iseseisvuspartei korraldatud iseseisvuskongressi manifestis on öeldud, et Eesti peab säilitama neutraliteedi Lääne ja Venemaa vahel ning Eesti geopoliitilist asendit arvestades tuleb meie julgeolek tagada läbirääkimistel USA, Venemaa ja Eesti vahel.
