Suursaadik ütles vastates venekeelse Delfi küsimustele, et pronkssõduri monumendiga seotud sündmused mõjutasid üsna negatiivselt Vene-Eesti suhteid.

"Esiteks võimendas monumendi teisaldamine juba eelnevalt keerulist fooni kahepoolsetes suhetes, tekitas moraalse vastuseisu venekeelse kogukonna enamuse seas. Ning see omakorda mõjutas majanduslikke suhteid. Monumendi teisaldamine oli meie meelest suur viga Eesti võimude poolt," sõnas Uspenski.

"Me ka hoiatasime enne mitu korda Eesti võime, et see samm viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni nii Vene-Eesti suhetes kui ka Eesti enda sees. Kahjuks neid hoiatusi ei võetud kuulda. Nagu näitavad viimased kolm aastat, on selle sündmuse tagajärgedest ülesaamine raske, kuid Vene pool on valmis astuma omapoolseid samme, kui ka Eesti poolel jääb peale soov arendada heanaaberlikke ja üksteise huvisid austavaid suhteid," selgitas ta.

Suure Isamaasõja lõpp tähendab kõikide riikide jaoks sama asja, on Uspenski veendunud. "Suure Isamaasõja lõpp, kui selle all mõista võitu fašismi kui inimvaenuliku ideoloogia ja vägivaldse maailmavallutusliku püüdluse üle, omab kõikide riikide jaoks ühesugust tähendust. On ilmselge, et Teise maailmasõja tulemuste ümbervaatamisest ei saa juttu olla. Nürnbergi protsessi otsused, mis sätestasid, kes oli agressor ja kes tema ohvrid, on lõplikud ja pöördumatud. Püüdlused neid otsuseid ümber lükata saavad meie poolt otsustava vastuse ka ametlikul tasandil," sõnas suursaadik.

Küsimusele, mis on tema arvates kohalike Vene kaasmaalaste organisatsioonide seas levinud omavaheliste tülide ja skandaalide taga, Uspenski pikemalt vastama ei hakanud. "Selle küsimuse peaks esitama kaasmaalastele endile, sest see puudutab osa Eesti siseasjadest, millesse mei ei sekku ning mida me ei kommenteeri."