Venemaa: kahju küsimisel pole mõtet

Eesti katse tõstatada nõukogudeaegse väidetava okupatsiooni kahjude materiaalse kompenseerimise ning vabanduste esitamise küsimus on täiesti perspektiivitu, teatas teisipäeval Vene välisministeerium.

“Peab olema äärmiselt selge: need katsed on absoluutselt perspektiivitud,” vahendas Interfax ministeeriumi kommentaari riigikogule üle antud “Valge raamatu” kohta.

Eestile okupatsioonidega tehtud kahju käsitleva teose andis repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni esimees Vello Salo riigikogule ülemöödunud nädalal.

Vene välisministeerium märkis, et pooldab põhimõtteliselt minevikusündmuste objektiivset uurimist. “Ent selle kohustuslikuks tingimuseks peab olema tõepoolest eelarvamustevaba lähenemine, mis eeldab keeldumist püüdlusest tõsta esile ühtesid ajalooperioode teiste uurimise kahjuks, kõigi faktide koosmõju ja sel või teisel ajaloolisel hetkel kehtinud rahvusvahelise õiguse arvestamist,” seisab avalduses.

“Venemaa seisukoht asjaoludes, mis puudutavad Eesti astumist NSVL-i ja järgnenud perioodi, on hästi teada, pole mõtet seda korrata. See puudutab nii katseid esitada Venemaale sellega seoses ühtesid või teisi materiaalseid pretensioone kui ka nõudmist vabandada,” seisab pressiteates.

Ministeerium meenutas, et vastavalt Venemaa ja Eesti vahel sõlmitud relvajõudude väljaviimise leppe kaheksandale sättele peetakse kõiki rahalisi, varalisi ja muid pretensioone, mis on seotud vägede paiknemisega Eesti territooriumil, kaasa arvatud keskkonna- ja muude kahjude küsimusi, täielikult lahendatuks.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu on lubanud, et komisjon teeb riigikogule ettepaneku, mille järgi valitsus koostaks võimalike kahjutasunõuete kohta analüüsi.