Ligi kolm aastat kestnud vägikaikavedu Mirošnitšenko ja Eesti riigi vahel jõudis veebruaris lõpule. Riigikohus otsustas tühistada valitsuse korralduse, millega jäeti rahuldamata mehe 2002. aastal esitatud taotlus alalise elamisloa saamiseks.

Alalise elaniku turvaline põli pole Mirošnitšenkole automaatselt tagatud, sest elamislubasid väljastab vabariigi valitsus. Samas napib võimudel nüüdsest seaduslikku alust loa andmisest keelduda.

Kohus otsustas, et kui sõjaväepensionär on tähtajalise elamisloa alusel elanud Eestis vähemalt viis aastat ega kujuta ohtu riigi julgeolekule, siis tuleb talle välismaalaste seaduse alusel anda alaline elamisluba.

Mirošnitšenko võidu üle on põhjust rõõmustada mehe sadadel saatusekaaslastel. Peamiselt siiski neil, kes esitasid elamisloa taotluse enne 2004. aasta 16. jaanuari. Alates sellest kuupäevast välistab seadus üheselt elamisloa andmise sõjaväepensionäridele. Ent enne eelmise aasta 16. jaanuari jõudis kodakondus- ja migratsiooniameti andmeil taotluse sisse anda 250 sõjaväepensionäri.

Eesti riigile on Mirošnitšenko võit tundlik teema. Kui kaugel on mehe elamisloa taotluse rahuldamine? Kas riik kavatseb rahuldada ka teiste sõjaväepensionäride taotlused? Neil teemadel ei olnud valmis Delfile kommentaari andma vastava valdkonna ametnikud ei kodakondsus- ja migratsiooniametist, siseministeeriumist ega vabariigi valitsusest.

Sergei Mirošnitšenko on Venemaa kodanik, kes elab Eestis 1979. aastast. Aastatel 1971-1986 teenis ta nõukogude armees ning läks 1986. aastal erru majori auastmes. Talle on määratud sõjaväepension väljateenitud aastate eest.