Esimeseks esinejaks Sputniku uues pressikeskuses oli Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov, kes andis briifingu Venemaa ja Eesti suhetest. Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjan tervitas külalisi Moskvast videosilla vahendusel ja vastas küsimustele.

Suursaadik Petrov märkis, et Sputniku pressikeskuse avamist Eestis ei saa nimetada tavaliseks sündmuseks. „Siin nähtu on muljetavaldav. Näeme kaasaegset multimeediaplatvormi, mis võimaldab läbi viia mitmesuguseid üritusi,” märkis Petrov.

Sputnik Eesti juht Elena Cherysheva ütles, et pressikeskuses ei saa mitte ainult pressikonverentse korraldada. „Kaasaegne tehnika võimaldab luua erinevates formaatides raadio- ja videotoodangut – teleotseülekannetest kuni videosildadeni maailma pealinnadega. Olen kindel, et Sputnik Eesti pressikeskus muutub sisuliselt unikaalseks kompleksiks, omapäraseks infosillaks erinevatele kohtumistele ja aruteludele,” ütles ta.

Sputniku pressikeskuses on külaliste ja ajakirjanike käsutuses 25 istekohaga pressisaal, traadita internet ja sünkroontõlke süsteem.

Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Belovas ütles Delfile, et Eesti-vastaste inforünnakute intensiivsuse ja Sputniku avatud pressikeskuse vahel otsest seost näha ei saa. „Oluline on, et inimesed teeksid vahet ehtsal ajakirjandusel ja niinimetatud ajakirjanduse-laadsetel toodetel,” ütles ta.

„Oma rahastajalt teiste riikide ja rahvaste vastaseks mõjutustegevuseks juhiseid saavad ettevõtted ei ole ajakirjandus. Praktika on kinnitanud, et sellised kanalid ei järgi head ajakirjandustava, avaldavad valeinfot ja väärtõlgendusi,” toonitas Belovas. Valeinfo levitamisest teevad Belovase sõnul häid ja usaldusväärseid ülevaateid East Stratcom rakkerühm Brüsselis, samuti propastop.org vabatahtlikud.

„Vabas riigis on igaühe enda otsustada, milliseid infokanaleid tarbida ja keda usaldada. Parim kaitse inforünnakute vastu on teadlik tarbija,” märkis Belovas.