Vene meedia: blogija palus Eestilt varjupaika
"Maksim Jefimov pöördus Eesti politsei- ja piirivalveametisse palvega anda talle ajutine poliitiline varjupaik. Ta teatas meile sellest täna
"Eesti liitus 1997. aastal 1951. aastast pärineva Genfi konventsiooniga põgenike staatusest ning selle 1967. aasta New Yorgi protokolliga. Ma sain varjupaika taotleva inimese isikutunnistuse," tsiteeris ühendus Jefimovi teadet.
Vene võimud alustasid Jefimovi suhtes kriminaalmenetlust juurdlusosakonna juhi 7. märtsi raporti alusel, teda kahtlustatakse "vihavaenu või vaenu õhutamises, samuti rühma isikute väärikuse alandamises religiooni suhtumise tunnuste alusel", teatas Interfax.
Eesti politsei- ja piirivalveameti staatuse määratlemise büroo juhataja Ellen Lebedeva selgitas, et politsei- ja piirivalveamet ei avalda varjupaigataotlejate andmeid, kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega ja seda ei luba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus, mille kohaselt ei ole varjupaigamenetlus avalik ning PPA hoiab menetluse käigus saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.
Lebedeva selgitas, et varjupaiga taotlemine toimub kas enne riiki sisenemist ükskõik millises piiripunktis Eesti piiril või Eestis viibides politsei- ja piirivaleameti kaudu.
Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele on Eesti riigil õigus otsustada varjupaigataotluse rahuldamine või rahuldamisest keeldumine kuue kuu jooksul.
Iga taotlus vaadatakse läbi individuaalselt ja erapooletult. Otsuse tegemisel võetakse arvesse taotleja päritolumaa inimõiguste alast olukorda, taotleja selgitusi tagakiusamise kohta ja kõiki muid konkreetse taotlusega seonduvaid asjaolusid.
"Juhul, kui varjupaigataotlus rahuldatakse, antakse varjupaika taotlenud isikule pagulase staatus, millega kaasneb Eesti elamisluba tähtajaga kolm aastat," selgitas Lebedeva varjupaiga taotlemise protseduuri.
