Vene leht: vene gümnaasiumide reform on tehtud kiirustades

Haridusministeerium lükkas tagasi initsiatiivgrupi "Vene kool" palve jätta Eestisse alles 15 venekeelset gümnaasiumi. Ministeeriumi otsus tekitas pahameeletormi mõnes tegevpoliitikus ja avaliku sektori organisatsioonis ning oma rahulolematust väljendas ka Vene välisministeerium oma iga-aastase aruandes, kus välisminister Lavrov nägi selles vene kodanike õiguste rikkumist, kirjutas Novaja Gazeta.

Reformi vastased leiavad, et see on tehtud kiirustades ja ülepolitiseeritult. Riigikogulase Vadim Belobrovtsevi sõnul toetavad sotsiaaldemokraadid haridusreformi, kuid leiavad, et vene gümnaasiumide üleviimine eestikeelsele õppele on enneaegne. Praegusel ajahetkel ei ole ei õpilased ega õpetajad reformiks valmis, leidis Belobrovtsev. "Riigikeel on vajalik igale Eestimaa elanikule, kuid praegusel kujul tehakse sellega karuteene," ütles riigikogulane.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar selgitas Novaja Gazetale, et haridusreform ei hõlma ainult venekeelseid gümnaasiume, vaid kogu haridussüsteemi. "Vene koolide reform on osa suuremast haridusreformist, mis hõlmab uusi koolitusprogramme, koolivõrgu ümberkorraldamist ja palju muud. Lisaks ka vene gümnaasiumide üleminekut eestikeelsele õppele," lausus Käosaar.

Kuna Eestis on gümnaasiumiharidus vabatahtlik, võib iga inimene pärast üheksanda klassi lõpetamist ise otsustada, kas ta tahab edasi õppida või mitte. Venekeelsed koolid peaksid pakkuma oma õpilastele normaalseks eluks vähemalt minimaalset riigikeele oskust.