"Kohtumisel osales kolm MTÜ esindajat: Alissa Blintsova, Igor Ivanov ja Aleksei Hvatov, samuti õpilasesinduste esindaja," teatas Vene Kool Eestis neljapäeval. Pressiteate järgi kestis kohtumine kaks tundi, teatas BNS.

MTÜ esindajad esitasid oma seisukohad venekeelse hariduse Eestis säilitamise teemal ning osutasid mitme kooli soovile jätkata õpetamist vene keeles. "Üks olulisi momente oli arutelu eesti keele vene õppekeelega koolides õpetamise kvaliteedist," märkis MTÜ pressiteates.

OSCE ülemkomissari nõunikud tundsid huvi, millised on venekeelsete elanike võimalused Eesti tööturul, valmidus siirduda välismaale ja üldine suhtumine koolireformi.

MTÜ esindajad ja OSCE vähemusrahvuste ülemkomissari nõunikud leppisid kokku teabevahetuse jätkamises. Nõunike sõnul plaanib ülemkomissar varsti Eestit külastada.

MTÜ Vene Kool Eestis loodi 2010. aasta septembris venekeelsetes koolides käivate laste vanemate ja õpetajate algatusel.

Noorteühing OSCEle: ka põhikoolis peaks eesti keelt rohkem olema

Peamiselt vene kodukeelega noori koondava noorteühingu Avatud Vabariik esindaja Sergei Metlev kinnitas OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku nõunikele, et muukeelsetes põhikoolides on eesti keelt praegu liiga vähe.

Noorteühing pakkus lahenduseks kehtestada ka põhikoolis kohustuslikke kakskeelse õpetamise mudeleid, et üleminek gümnaasiumi astmesse, kus õppetöö sügisest käib peamiselt eesti keeles, oleks sujuvam. "Muukeelsete põhikoolide lõpetajate keeleoskus on erinev. Eelisseisundis on õpilased, kes õppisid keelekümblusklassides. Aga tavaklassi õpilastel, kes on kohustatud tegema eksamit ainult tasemel B1, on gümnaasiumis eesti keeles ainete omandamine võib olla raske," rääkis noorteühingu Avatud Vabariik juhatuse liige Sergei Metlev.

Metlev kohtus täna Eestit külastavate OSCE rahvusvähemuste ülemvoliniku nõunikega, kellele tutvustas olukorda Eesti haridussüsteemis ja rahvusvähemuste hariduse võimalusi ning probleeme.

"Põhiline, millele pöörasime OSCE ametnike tähelepanu, on mõnede kohalike omavalitsuste pea olematu toetus venekeelsete koolide õpetajatele eesti keele omandamiseks. Tallinna linn lubas õpetajatele, kelle keeleoskus on kehv, tasuta keelekursusi, aga siiani on seda saanud vaid üksikud pedagoogid. Selle asemel Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart teeb aktiivset ässitustööd lapsevanemate seas eestikeelse aineõpetamise vastu ja tema eelkäija Yana Toom kirjutab meedias artikleid, kuidas Eestis saab ka ilma eesti keeleta hakkama," sõnas Metlev.

"Olukorda teeb veelgi kummalisemaks asjaolu, et lasteaedades ja gümnaasiumides on kakskeelne õpe juba peaaegu sisse viidud, aga nende kahe vahel asetsev põhikool jääb ahelast täiesti välja, nullides lasteaias omandatud baasteadmised ja raskendades õpilastel jätkamist gümnaasiumis," lisas ta.

Noorteühing Avatud Vabariik peab oluliseks rahvusvähemuste hariduse edendamist ja toetab osalist eestikeelset õpet, mis tagab nii riigikeele head omandamist kui ka oma emakeele säilitamise. "Me pooldame kakskeelsete õppemudelite rakendamist ka põhikoolis, nagu seda tehakse Lätis, kus rahvusvähemuste koolides 9. klassis õppetöö käib võrdselt riigi- ja emakeeles. Eestis on aga praegu olemas ainult keelekümbluse programm, kus osaleb vaid 3000-4000 õpilast. Seda on selgelt vähe," lausus Metlev.

Noorteühing Avatud Vabariik on vabatahtlik organisatsioon, kuhu kuulub üle 1600 inimese, kellest 70% on vene kodukeelega noored.