Tegemist oli õigeusu kiriku ja Rooma katoliku kiriku vahelise ideoloogilise ühiskomisjoni järjekordse istungjärguga, mis oli järjekorras juba kümnes, teatas Vikerraadio saade „Kirikuelu”, vahendab Eesti Päevaleht Online.

Kohtumisel sai aga tüliõunaks Eesti osalus, kuna Moskva patriarhaat ei tunnusta Eesti apostlikku õigeusu kirikut.

„Tõepoolest juhtus üks insident Vene kiriku delegatsiooniga, kes nii kui sai teada meie osalemisest hommikuse tervitamise ajal teatas, et meie kohal olles ei ole võimalik neil osaleda,” rääkis Eesti apostliku õigeusu kiriku Räpina koguduse preester Tihhon Tammes raadiole.

„Ja tõepoolest peale komisjoni töö ametlikku algust esitas Vene kiriku delegaat piiskop Illarion Alfejev, viidates Smolenski metropoliit Kirilli korraldusele, protesti Eesti kiriku esinduse osalemise pärast, nõudes omalt poolt tolle lahkumist ja ähvardades vastasel juhul ise lahkuda.”

Selline ultimaatum oli üllatus kõigi jaoks, kuna veel eelmisel suvel oli metropoliit Kirill ise toetanud Eesti osalemist antud kohtumisel.

Küsimust arutati õigeusu kirikute vahel eraldi koosolekul ning ühiselt leiti, et kumbki osapool ei peaks lahkuma. Kuna Vene kirik jäi endale siiski kindlaks, pandi ette kompromiss, et Venemaa võiks osaleda komisjoni töös ja lõppdokumenti märkida, et nad ei tunnusta Eesti kiriku autonoomsust.

Vaatamata ühisele kokkuleppele tõstatas Alfejev Tammese sõnul ühiskomisjoni ees teema taas ning väitis ühtlasi, et Eesti kirik pärineb aastast 1996, mitte 1923, nagu see tegelikult on. Lisaks rääkis piiskop, et Eesti kirik on asutatud Vene kiriku kanoonilisele alale, mille Tammes kindlalt ümber lükkas, kuna Eesti territoorium ei ole kunagi kuulunud Vene kiriku koosseisu.

Vahejuhtum kirikute vahelist dialoogi jätkumist kohtumisel siiski ei mõjutanud. Katoliku komisjoni esimees kardinal Kasperi sõnul ei soovi nad vaherahu sobitaja rolli ning palus Vene kirikul siiski jätkata. Vaatamata kõigile püüdlustele Vene delegatsioon siiski lahkus ning tegid samas ka avalduse nii Interfaxile kui ka teistele meediakanalitele, milles kordasid oma väiteid Eesti kiriku asutamisaja ja kanoonilise territooriumi kohta.