Vene haritlased: hinnake meie rolli iseseisvumisel

Vene Akadeemilise Seltsi Eestis juhatus võttis vastu pöördumise, milles rõhutab venelaste olulist rolli nii Eesti iseseisvumisel 1918. aastal kui taasiseseisvumisel 1991. aastal ning avaldatakse kahetsust, et seda pidevalt alahinnatakse või suisa maha vaikitakse.

“Olulise panuse andsid esimese Eesti vabariigi rajamisse venelased, vene kultuuritaustaga inimesed. Näiteks pärast Venemaa 1917. aasta revolutsiooni ja kodusõda Eestisse sattunud Vene professuuri ühte liitnud Vene Akadeemilise Seltsi liikmed aitasid Eestis aktiivselt kaasa teaduse ja kõrghariduse edendamisele. Eesti tööstuse areng sel ajajärgul oli paljuski võlgu Venemaalt pärit inseneridele,” seisab seltsi avalduses.

“Esimese Eesti vabariigi seadusandliku aluse kujundamisel toetuti suurel määral Eesti kodanikeks saanud vene juristide teadmistele ja kogemustele. Venemaa professorite, inseneride, juristide ja meedikute hulka kuulunud venelased, eestlased, juudid, sakslased ning teiste rahvuste esindajad olid kõik Venemaa ülikoolide kasvandikud,” rõhutatakse avalduses Venemaa tähtsust.

Samuti on seltsi juhatuse hinnangul Eesti venelastel väga suur roll taasiseseisvumisel 1991. aastal: “Suurt osa nende dokumentide koostamises ja legitimiseerimises, mille alusel Nõukogude Liit tunnustas Eesti iseseisvust, etendasid Eesti venekeelse elanikkonna esindajad, sealhulgas praegused Vene Akadeemilise Seltsi liikmed — Nõukogude Liidu viimase kõrgeima võimuorgani saadikud. Hindamatu on nende panus ka Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide ametlikku kehtetuteks tunnistamisse.”

“Kahjuks unustatakse tihtipeale nii pidu- kui ka argipäevadel need meie ühise ajaloo aspektid, mõnikord aga vaikitakse need ka tahtlikult maha. Alahinnatakse meie riigi venekeelse elanikkonna panust Eesti majanduse normaalsesse, stabiilsesse funktsioneerimisse ja arengusse. Suurt kasu annaks mitte-eestlastest teadlaste ja spetsialistide kaasamine otsuste väljatöötamisse ja vastuvõtmisse Eesti sotsiaalseadusandluse väljakujundamiseks ning õigusriigi, kodanikuühiskonna ja efektiivse majanduse ülesehitamise muude aspektide edendamiseks,” seisab avalduses.

Vene Akadeemiline Selts Eestis loodi 1920. aastal ühendamaks vene rahvusest haritlasi. Seltsi tegevus taastati 1990-ndate aastate alguses. Teiste seas kuuluvad seltsi ridadesse Max Kaur, Mihhaili Bronštein ja Hanon Barabaner.