“Sellel pole mingit õigustust, vabandust, seletust,” rõhutas Kulla. Ta viitas, et esiteks on see seadusevastane. “Vormis politseiniku löömine on riigivõimu ründamine ja seda ei saa mingil juhul tolereerida. Minu arvamus on, et sellised isikud tuleb eeluurimise ajaks kindlasti ühiskonnast isoleerida. Muidugi teeb otsuse kohus, kuid mulle tundub, et see väärib kõige karmimat karistust,” ütles Kulla.

Tema sõnul peaksid seda lugu vaatavad inimesed andma endale aru, et selliste tegudega me hakkame oma riiki kaotama. “Mis siis järgmiseks on? Pätt tõuseb kohtusaalis püsti, annab kohtunikule vastu pead, jalutab minema, öeldes, et tal pole aega seda jama kuulata,” küsis Kulla.

Kulla lisas, et ehk on vajalik ka seadusandluse üle vaatamine. “Võib-olla on vaja näiteks kehtestada selline õigusnorm nagu politseiniku turvatsoon. Kui politseinik pöördub ja ütleb: kohe meeter või kaks eemale, siis on inimesed kohustatud seda täitma ja kes käsku eiravad, on toime pannud väär- või süüteo, milles eest on võimalik ka neid kinni pidada,” lisas Kulla.

Kulla sõnul peaks olema täiesti välistatud videos räuskava, end politseiniku vastu hõõruva, teda lükkava, puudutava, kaela riputava naisterahva käitumine.

“Politseinik peaks olem seadusega kaitstud igasuguste selliste puudutuste eest. Antud situatsioonis, teadmata küll, mida nad seal rääkisid, võis see naine seda situatsiooni ka provotseerida oma käitumisega,” viitas Kulla.

Ta kutsub üles nii ametiisikuid kui tavakodanikke kindlasti toetama nii politseid kui prokuratuuri, et sellistes situatsioonides annaksid inimesed endale aru, mida nad teevad. “Veelkord, politseinikud peavad olema seadusega kaitstud ka taoliste füüsiliste kontaktide vastu. Kõrvalseisja ei tohi politseinikku segada. See on politseiniku isiklikku turvatsooni sisenemine,” rõhutas Kulla.