Ornitoloogiaühingu sõnul pole Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon piisav, et tagada jätkusuutlik ja avalikkusele vastuvõetav veelindude jaht – pole sätestatud maksimaalset veelindude arvu, mille üks jahipidaja võib ühe päeva jooksul küttida; kinnistuomanikel sisuliselt piiramatu õigus oma kinnistul linnujahti pidada ning välismaistel turistidel on liiga hõlbus oma kodumaise tunnistuse alusel meile laskma tulla. Puudulikuks jääb ka võimalus koguda statistikat jahituristide poolt tegelikult lastud lindude arvu ja liikide kohta.

Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et veelindude küttimisel on keelatud elektroonilise peibutusvahendi rakendamine(linnuhäälte esitamine kõlaritest) ning pliihaavlite kasutamine. Plii on kahjulik veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes sageli neelavad pliihaavleid, mis põhjustavad mürgituse.

Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks lisab, et üldjoontes on linnujahi küttimise tingimused samad mis väikeulukite puhul ning kõik need on kirjas jahieeskirjas. Traks pöörab tähelepanu ka sellele, et pliihaavlitega kütitud loomi ei tohi mitte mingil juhul panna söödaplatsile kotkaste peibutuseks või jätta niisama loodusesse. Kõik kütitud ulukid tuleb üles leida.

Järelevalvet teeb linnujahile Keskkonnainspektsioon. Kõikidest linnujahi reeglite rikkumistest või nende kahtlustest palub inspektsioon teatada valvetelefonil 1313.