Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 545,7. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Harjumaal, Ida-Virumaal, Narvas, Jõgevamaal, Läänemaal, ja Viljandimaal. Haigestumise kasvu täheldati Harjumaal, Ida-Virumaal ja Viljandimaal, grippi haigestumine kasvas vaid Lääne-Virumaal, mujal püsis stabiilsena või oli langustrendis, teatas terviseamet.

Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal hakkas samuti langema jäädes püsima 64 protsendi juures. Suurim langus on tingitud seni domineerinud gripiviiruse A(H1N1)pdm09 osakaalu vähenemisest, kuid B gripiviiruse osakaal püsib eelneva nädalaga võrreldes samal tasemel. Kasvama on hakanud teiste viiruste, eeskätt RS-viirusega seotud haigestumiste arv (16%).

Analüüsides kolme järjestikuse nädala grippi ja gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumuse trendi saab rääkida, et grippi haigestumuse intensiivsus püsib endiselt stabiilsel keskmisel tasemel, küll väikse languskalduvusega. Grippi haigestumise vähenemisest on siiski veel vara rääkida.

Laboratoorse kinnituse said möödunud nädalal 213 gripiviirust, neist 95 olid A- ja 118 B- gripiviirused. Täpsemalt määratleti 18 A-gripiviirust, kõikide puhul oli tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 1108 korral, neist 599 korral on olnud tegu A- ja 508 korral B-gripi juhuga. Kogu hooaja vältel on üheaegselt domineerinud A- ja B-gripiviirused.

Raskekujulised gripivormid

Hooaja algusest on hospitaliseeritud raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu 525 inimest. Võrreldes eelmiste hooaegade on suurenenud hospitaliseerimist vajanud laste arv vanuses kuni 9 a, moodustades 60 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest. Terviseametile teadaolevatel andmetel ei ole lastest ükski vajanud intensiivravi.

Intensiivravi on vajanud gripi tõttu aga kokku 35 inimest vanuses 29 – 91 eluaastat, neist neli inimest vanuses 29-50 ehk 11,4%, vanuses 50 -64 oli 11 inimest ehk 31,4% ning vanemaealisi (65 ja vanem) 20 ehk 57,1%.

25. veebruari seisuga on intensiivravi osakonda sattunud 6,6 protsenti kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest, kuid vanemaealiste hulgas oli see protsent 20,2.

Kaks inimest olid nende endi sõnul eelnevalt terved, ülejäänud kuulusid riskirümadesse.

Sel nädalal saime infot veel kolme gripist tingitud surmajuhu kohta, kaks neist oli jaanuari algusest alates olnud intensiivravil, kus kõikidele kasutusele võetud ravimeetmetele vaatamata nende elu päästa ei suudetud.

Hooajal kokku on gripi tõttu surnud üheksa inimest vanuses 53 – 91 eluaastat. Kõik kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu.