"Kui selline info oleks meile laekunud, siis oleksime sellele ka tähelepanu pööranud," ütles Luik.

Luik ütles, et kindlasti pöörab veebipolitsei tähelepanu relvadega piltidele, teiste ähvardustele ja enesetapu teemalistele postitustele. Ta tõi näiteks, et ühe Ida-Virumaalt pärit neiu sotsiaalmeedia kontol olid suitsiidile viitavad postitused ja selle peale võttis veebikonstaabel ühendust tütarlapse kooli ja kohaliku lastekaitsetöötajaga.

Palju sõltub koostööst

"Vanematega võtame ka ühendust ja juhime nende tähelepanu sellele, kuidas nende lapsed käituvad internetis," rääkis Luik veebikonstaabli tööst. "Pöörame nende tähelepanu sellele, millised ohud on internetis."

Luige sõnul on üheks nende töö edukuse kriteeriumiks varajane märkamine. "Kui mõnikord sattuvad inimesed kasutajatena mõnele lehele internetis, mis tundub kahtlane, siis võib sellest veebipolitseile teada anda," soovitas ta.

Seda, milliseid lehekülgi laps veebis vaatab, soovitas Luik vanematel jälgida lapse arvutist ja sellel võiks tema sõnul tähelepanu pöörata isegi siis, kui laps käitub igapäevaselt normaalselt. Lisaks sellele soovitab Luik vanematel jälgida, kes on laste sõbrad Facebookis. "Nii saab laste tegemistel silma peal hoida," rääkis ta. "Tähtis on ikkagi usaldus lapse ja vanema vahel. Kui usaldus on hea, siis on vanem lapsega ka Facebookis sõber."

Luige sõnul ei taha keegi, et tema üle oleks totaalne kontroll, aga sõbrad ja koolikaaslased, kes veedavad koos aega, peaksid märkama siiski sõbraga toimuvaid muutusi. "Sageli teevad klassijuhatajad kommuuni oma klassile, mis on hea suhtlemise vahend, aga nii saab õpetaja ka silma peal hoida sellel, mis grupis toimub," rääkis Luik.

Eesmärk ei ole luurata, vaid ennetada

"Meie eesmärk ei ole kellegi järgi internetis luurata," ütles Luik, viidates internetivabadusele. "Me töötame vihjete peale ja ükski vihje ei jää tähelepanuta. Meie eesmärk on ikkagi ennetada – vihjed vastu võtta, filtreerida ja edastada."

Politsei poole pöörduvad tema sõnul koolitöötajad ja lapsevanemad. Koolidel omakorda on tihedad suhted noorsoopolitseiga. Tänavu üheksa kuuga on veebikonstaablid saadud vihjetest täiendavaks uurimiseks edasi saatnud umbes 400 juhtumit.

Lisaks Facebookile on veebikonstaablitel ka Twitteri ja Ask.FM’i kontod, venekeelsest sotsiaalmeediast on neil kontod VKontakte (vk.com) ja odnoklassniki.ru. Luigel endal on Facebookis 2500 sõpra, tema kolleegil Andero Sepal aga maksimaalne 5000 sõpra, mida Facebook lubab.

"Kui tänaval patrullib politsei, siis meie patrullime veebis, aga me ei käi inimestel järgi, tegutseme ikkagi vihjete põhjal," rääkis Luik enda ja oma kahe kolleegi nimel.

Ehkki nende ametlik tööaeg on 8-17ni, siis vaatavad nad saabunud vihjeid ka väljaspool tööaega ning reageerivad vajadusel.

Veebipolitsei tegutseb Eestis kolmandat aastat Soome eeskujul, kus see on töötanud kuus aastat. Teistel Eesti lähiriikidel hetkel veebikonstaableid pole.