"Kaubanduskeskuste kinnistute sademeveekanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni liitumispunkti läbilaskevõime ei peagi tagama suurvee tõrgeteta äravoolu. Igal juhul tuleb vesi katuselt alla juhtida, et valingu korral kogunev vee kaal konstruktsioone ei lõhuks. Kuid seda ei tohi teha kinnisel meetodil ühendatuna torust-torusse, sest valingvihma ei võta ühisveevärgi sademeveetorusik vastu. Puhverdamiseks on vaja kasutada "sidurit", mille puhul suunatakse suurvesi kas mahutitesse või siis platsile, kust see voolab restkaevu," selgitas Eesti Vee-ettevõtjate Liidu tegevdirektor Vahur Tarkmees.

Ta lisas, et kui vesi peakski platsi üle ujutama ja vee tase tõuseb mõned sentimeetrid, siis pole see suur probleem ei autodele ega jalakäijatele. "Suure pinnaga platsilt aurab vesi suhteliselt kiiresti. Säästetud saavad kaubanduskeskuste konstruktsioonid, ruumid, kaubad, inimesed."

"Vastutustundetu on arvata, et valingvihmad on harvaesinev paratamatus, millega kaasnevad kahjud tuleb üle elada näidates näpuga vee-ettevõtete suunas. Kliima soojenemisega sademete valingud sagenevad ja tugevnevad. Uputustega tuleb tegeleda nende tekkekohas," ütles Tarkmees.