Vassiljev: IRL on oma uude rolli hüperaktiivselt sisse elanud
Esimese kvartali 1,9 protsendi suurune majanduslangus on Vassiljevi sõnul kahtlemata murettekitav. Ta märkis aga, et tegu on reaalkasvuga, mida on korrigeeritud inflatsiooni komponendiga ehk ta näitab tinglikult tegelikku majanduse kasvu. Maksulaekumiste kontekstis on reaalkasvust olulisem nominaalkasv, mis on inflatsiooniga tasandamata, kuigi ka see ei anna veel täielikku ülevaadet maksulaekumiste muutuste kohta.
Praegusel hetkel on statistikaametist teada vaid reaalkasv ning sektorid, mis langust enim mõjutasid - transport, energeetika ning kinnisvara hindade tõus. Kui vaadata viimase aja maksulaekumisi, siis nende puhul on olnud kasv võrreldes eelmise aastaga märkimisväärne, aprillis näiteks 12 protsenti.
Loomulikult ei saa Vassiljevi sõnul maksulaekumised ja majandus käia pikemas perspektiivis erinevat suunda, mistõttu on oluline esimesel hoolikalt silma peal hoida ning vajadusel kiirelt reageerida. Samas, üldiselt näevad erinevad majandusprognoosijad järgmist aastat optimistlikumas valguses kui käesolevat.
"Praegusel hetkel ei ole vajadust koalitsioonilepingu üle vaatamiseks, sest võrreldes varasemate otsustega ta parandab ja mitte ei halvenda eelarvepositsiooni," teatas Vassiljev.
Selles valguses on tema jaoks imekspandavad IRLi esimehe Urmas Reinsalu värsked avaldused. Urmas Reinsalu kritiseeris esimese kvartali majanduslangust kommenteerides tänast valitsuskoalitsiooni, et sel puuduvat plaan majanduslanguse vältimiseks.
"Esiteks on äärmiselt naiivne eeldada, et riigi majanduspoliitika majanduskasvu ilma viitajata mõjutab. Teiseks on paslik meenutada, et uus valitsus andis ametivande 26. märtsil ehk pelgalt viis päeva enne esimese kvartali lõppu. Seega, kui IRLi esimees näitab majanduslanguse asjus näpuga riigi suunas, siis teeb ta seda ennekõike oma erakonna suunas, kes hoidis majandusministri portfelli sangadest seitse aastat kinni," kritiseeris Vassiljev.
Ta kaitses siiski IRLi Reinsalu rünnakute eest, sest majanduslanguse juures maksab arvestada ka väliskeskkonna mõju, sest meie eksportturgude käekäik ei ole hetkel kõige parem.
IRL nõuab uue riigieelarvestrateegia ülevaatamist ning püsikulude kasvust õhu välja laskmist. Vassiljevile jäi mulje, et IRL ei ole tutvunud uue koalitsiooni eelarvestrateegiaga, mis võrreldes varasemate ehk eelmise koalitsiooni poolt vastu võetud otsustega parandab kolme järgneva aasta eelarvepositsiooni. Samuti väheneb fikseeritud kulude maht ning ka laenukoormus.
"Tundub, et IRL on oma uude rolli hüperaktiivselt sisse elanud ning unustanud kõik, mille eest ta senini vastutust kandma peaks," leidis Vassiljev.
