Värskelt Eesti 200-ga liitunud Tsahkna: minul ei ole liidriambitsiooni

 (123)
Margus Tsahkna
Margus TsahknaFoto: Ilmar Saabas

Täna tuli kauaoodatud uudis, et eelmisel aastal IRL-ist lahkunud Margus Tsahkna ühines poliitilise liikumisega Eesti 200. Tsahkna selgitas, miks ta selle valiku tegi.

Teie olete siis liitumas Eesti 200-ga?

Jah.

Teised poliitikud on pikalt rääkinud, et on vaid aja küsimus, millal te Eesti 200-ga ühinete. Mis teil nii kaua aega võttis?

Ei ole mingi saladus, täiesti avalikult olen mina ja Eesti 200 algatajad välja öelnud, et olen nende erinevatel arupidamistel osalenud. Nii kvaliteetseid ja kompetentseid Eesti tulevikku puudutavaid ideid ja arutelusid pole ma varem ka oma poliitikukarjääris näinud. Teiseks olen tahtnud näha, kas need inimesed, kes ei ole ise igapäevaselt poliitikas tegevad, vaid vastutavad iga päev oma valdkondades erinevate ideede elluviimise eest, kas neil on südikust ja organiseerumisvõimet, et tulla välja ja organiseeruda. Tänaseks võin öelda, et Eesti 200 inimesed on selgelt selline jõud, kuhu mina tahaks ka oma panuse anda.

Mis teile Eesti 200 juures meeldib?

Mulle meeldibki, et inimestele meeldimine ja poliitiline loogika nende puhul ei tööta. Vaadatakse konkreetselt neid teemasid ja tõkkeid, mis tuleks eemaldada, et Eesti inimeste potentsiaal avaneks. Kõik ju teavad neid tuleviku koledaid numbreid, olgu nad seotud demograafia või tööturuga. Riik peaks olema personaalne, iga inimene 1,3 miljonist peab tundma, et kedagi maha ei jäeta. Neid teemasid vaadatakse julge ja värske pilguga. See sümpatiseerib mulle väga.

Seotud lood:

Mis on kõige prioriteetsemad Eesti 200 teemad?

Kogu riigikorralduse ümbervaatamine. Täna lähtume kogu läänemaailmas 19. sajandi põhimõtetest, mille on välja öelnud Bismarck ja Weber, kuidas riik peaks töötama. Kas meil on vaja hariduses, sotsiaalvaldkonnas kõiki neid teenuseid korralda läbi 79 vürstiriigi või saame seda teha personaalselt innovaatilise lahendusega. Kas peame pidama kõiki neid ministeeriume nagu silotorne või saame juhtimisse tuua horisontaalse, teemapõhise juhtimise. Kas meie majandusambitsioon on tegeleda alkoholiaktsiiside ja odava allhankega või võtame suure ambitsiooni, et meie majanduse jaoks töötavad teised majandused. Miks kütame üle 400 miljoni euro aastas pensionifondide raha võõrriikide pankadesse, mitte omaenda majandusse?

Eesti 200 pole väga selgelt välja öelnud, kus nad ideoloogiliselt Eesti poliitikas asuvad. Kus nad teie arvates asuma peaksid?

Mina oma maailmavaadet tean. Isikuvabadused, usaldus inimese vastu on üks postament. Ideoloogia on väga selgelt paigas, kuidas ta sobib 19. sajandi politoloogide skeemidesse, on raske öelda. Vähem massiivset riiki, ülereguleerimist ja inimeste eest ära otsustamist, rohkem inimeste usaldamist. Kui otsustatakse minna erakonnana välja, selle peavad langetama liikumise algatanud eestvedajad, siis politoloogidel tuleb selle programmi järgi oma otsused teha.

Kõlab nagu tavaline paremerakond. Mis eristab seda näiteks Reformierakonnast?

Kogu olemasolevast süsteemist eristab see, et tahetakse tulevikku vaatavat, kaasaegset innovaatilist riiki, mis nõuab otsuseid, mida olemasolevad parteid ei saa teha, sest taak on niivõrd suur. Loodan, et paljusid ideesid toetavad ka teised erakonnad. Kui senised kampaaniad on rõhunud inimeste hirmudele, siis minu soovitus Eesti 200-le oleks võtta lootuse, positiivsuse vektor. See on erinevus. Loodan, et Eesti 200 suudab luua uue mänguvälja, kus võitlus käib ideede, mitte erakondade vahel.

Kes võiks olla Eesti 200 juht? Soovite äkki selleks ise saada?

Minul ei ole liidriambitsiooni. Kui on teemasid, kus saan jagada oma kompetentsi, siis sellega olen väga rahul. Mul on kogemusest võimalik öelda, mida ei tohiks teha. Tuleks ikka fokuseerida sisule, selle selgitamisele, kujundite loomisele, et keeruline jutt saaks inimestele selgemaks, see on piisav töö.

Kui olete järgmise koosseisu riigikogu liige, siis kas teie toetaksite kooseluseaduse tühistamist või hoopis selle rakendusaktide vastuvõtmist?

Loe veel

Need on teemad, mis ei ole Eesti 200 liikumist ellu kutsunud. Küll aga on üldine suhtumine, et riigi asi ei ole reguleerida, mida inimesed omavahel teevad, vaid riigi asi on luua selline keskkond, kus inimeste, perede, ettevõtjate potentsiaal saaks maksimaalselt rakendatud. Kindlasti ei ole Eesti 200 see, mis võtaks programmilisteks eesmärkideks nendel teemadel võitlemise. Isikuvabadused on vaja inimestele tagada.

Kui Eesti 200 saab esindatuse riigikogus, saavad Eesti 200 saadikud hääletada nii kooseluseaduse tühistamise kui selle rakendusaktide üle. Kuidas Eesti 200 hääletab, kui seda puudutav konkreetne hääletus käimas on?

Need on küsimused, mida Eesti 200 peabki siis täpselt arutama. Mina olen liitunud selle MTÜ-ga. Kõigepealt on nendel inimestel vaja teha otsus, kas üldse erakonnastuda. Kui ollakse seal, siis need küsimused on laual. Kindlasti austatakse isikuvabadusi.

Ettevõtjad räägivad, et oleks vaja võõrtööjõudu. Mida arvate sellest teie ja Eesti 200?

Mind on väga paelunud majandusambitsiooni seadmine Eesti riigile. Kui täna vaidleme mingite päevapoliitiliselt oluliste, aga pikas perspektiivis mitte nii oluliste teemade üle, olgu selleks alkoholiaktsiis või muud sellised teemad, siis täna ei ole riigil suurt majandusambitsiooni. Selleks on eelkõige, et Eesti majanduse heaks töötaksid teised majandused, et me ei oleks odav alltöövõtja. Sellest perspektiivist vaadatuna on mind paelunud suured, ambitsioonikad eesmärgid.

Kas te järgmistel riigikogu valimistel kandideerite?

Ma ei ole neid otsuseid enda jaoks langetanud. Aasta tagasi, kui lahkusin IRL-ist, oli mu selge nägemus tegeleda kaitsetööstuse valdkonnaga, millega ma ka tegelen. Siin on terve rida otsuseid, mis on vaja Eesti 200 inimestel vaja langetada ja eks ole näha, mis saab. See ei ole see, mis on mind innustanud otsuseid tegema.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare