Värske inimõiguste aruande järgi on Eestis probleeme vihakõne ja rahvuspõhist vastandamist kasutavate valimiskampaaniatega
Eesti Inimõiguste Keskuse juhi Kari Käsperi sõnul tuleb Eestis ette vähemuste diskrimineerimist vihakõne kaudu. Samuti koheldakse inimõiguslaste hinnangul vääralt vähemusi, kui vastandatakse neid häälte kogumise nimel enamusele.
Viimasega puutusid Eesti valijad kokku kohalike omavalitsuste valimiste ajal ja puutuvad ka praegu, kuna paistab, et mitmed Eesti parteid on valimisloosungite väljamõtlemisel saanud inspiratsiooni Ukraina kriisist ja väidetavast venemeelsete ohust.
Käsperi hinnangul vähendab selline suhtumine ka üldise valimisdebati kvaliteeti, mõjutades seega ka õigust vabadele valimistele.
"See on üldine demokraatia probleem, et poliitikud teevad väga lühiajalisi kaalutlusi, et mis mulle nüüd kõige rohkem parasjagu hääli toob. Aga peaks mõtlema kaugemale, et millises ühiskonnas me lõpuks peame elama, kui kogu poliitiline debatt keerleb ühe teema ja vastandumise ümber, mis on mustvalge ja ei võimalda inimestel teha kaalutletud otsust," kommenteeris Käsper.
Käsperi sõnul on õigust vabadele valimistele keeruline tagada, sest see ei puuduta ainult võimalust astuda kabiini ja langetada otsus, vaid sõltub ka eelneva debati kvaliteedist. "Kui erakonnad kommunikeerivad ühesõnalisi sõnumeid nagu "Rahu!" siis mida see annab mulle kui valijale?" arutles ta.
Keskuse juht rõhutas ka seda, et kõigi hääled peavad enne valimisi olema võrdselt kuuldaval.
Viha õhutamine geide suhtes
Viha õhutamine puudutab Eestis ka LGBT (lesbide, geide, bi- ja transseksuaalide) kogukonda. 2013. aasta Eesti inimõiguste aruande kohaselt tuleb vastu võtta täiendavad reeglid, mis pakuvad LGBT inimestele kaitset vihakõne ja diskrimineerimise eest, sealhulgas väljaspool töökeskkonda ehk hariduses, tervishoius ja sotsiaalteenuste osas.
Käsper märkis, et vihakõne piiramisel on omakorda teatud piirid, sest inimestele peab jääma kindel õigus oma seisukohti väljendada. Nii ei ole üldiselt taunitavad näiteks kristliku kogukonna sõnavõtud geiõiguste vastu.
"Kirikud ja muud organisatsioonid võivad kooseluseaduse osas arvamust avaldada, see on õige, et nad seda teevad. Aga küsimus on, et kuidas nad seda teevad," märkis Käsper ja lisas, et sõnavõtu käigus ei tohiks õhutada vaenu LGBT inimeste suhtes.
Ta möönis, et vihakõne küsimus on väga keeruline, sest põrkuvad kaks olulist väärtust: õigus sõnavabadusele ja õigus mitte olla diskrimineeritud. Kõike ei saa vihakõne alla panna, sest sellisel juhul piirataks liigselt ühiskondlikku debatti. "Seda ei saa ka lubada, et oleme nii poliitkorrektsed, et ei julgegi arvata või välja öelda midagi hirmus, et kedagi see solvab. Arutelu, mida näiteks kooseluseadus tähendab perekonna institutsiooni ja kiriku jaoks, see on normaalne," märkis Käsper.
