“Vanainimesed ja nende probleemid ei ole moes, kuid tasub meeles pidada, et me kõik saame vanaks,” tõdes Räpina hooldushaigla juhatuse esimees Miia Sultsmann Postimehele. Geriaatria assotsiatsiooni andmeil on praegu haigekassa rahaga kaetud vaid 36 protsenti tegelikust vajadusest hooldusravi järele. Maksimaalselt on hooldusravile pääsemise järjekorra pikkus kaheksa kuud.

Geriaatria assotsiatsiooni juhatuse esimehe Kai Saksa hinnangul napib Eestis lisaks rahale ka voodikohti. Kui praegu on hooldushaiglates alla tuhande koha, siis Saksa hinnangul oleks tegelik vajadus vähemalt 2000 koha järele.

“Muidugi on võimalik saada ravile tasulisele kohale, kuid neid inimesi, kes jaksaksid ise kinni maksta ravipäeva hinna, mis on üle 400 krooni, on väga vähe,” lisas ta.

Ida-Tallinna keskhaigla taastus- ja hooldusravikliiniku juhataja Helle Mäeltsemehe väitel on samas probleeme ka sellega, et haiglad võtavad sisse inimesi, kes vajavad vaid hooldamist. “Leian, et maksumaksjad ei peaks maksma selle eest, et pere paneb oma eaka sugulase näiteks reisile minnes haiglasse.”

Sotsiaalministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul on hooldusravi olukorra leevendamine haigekassa nõukogus läbi arutatud ja kui sotsiaalmaks laekub jätkuvalt hästi, on kevadel haigekassa lisaeelarve koostamisel prioriteediks just hooldusravi. Enne aprilli-maid lisasummast siiski rääkida ei saa.