„Praegusel hetkel Eesti peaministriks olev mees on oma luteri kiriku peapiiskopi eestvõttel korraldatud eetikakriisi-teemalisel konverentsil reha peale astunud, kui ta soovib kooliprogrammi kohustuslikku usu(ndi)õpetust panna, kirjutab Keskerakonda kuuluv Eve Osa artiklis “Peaminister põhiseaduse vastu?”

Esiteks oleks see ajakirjanik Osa hinnangul räigelt Eesti põhiseaduse vastane. Põhiseaduse muutmiseks tuleks selles osas tema meelest kindlasti korraldada rahvaküsitlus.

”Enamik ei taha usundiõpetust,” leiab peaministri õde. „Kas või seepärast, et meil pole kaadrit, kes suudaks seda ainet käsitleda. Sellest ei tule muud kui kitsarinnaline ja kristlik ajuloputus.”

Osa pelgab, et kardetavasti tuleb usundiõpetuse ainest tõeline luterlik ajupesu, mitte neutraalne teadmiste andmine usundite kohta. „Esimeses ja kolmandas klassis käib mõjutamine, neljandas vaid õpetatu kinnistamine, ja alles 12. klassis jõutakse mingigi ülevaateni maailma religioonidest!”

Miks just Eesti Evangeelne Luterlik Kirik usundiõpetuse kava koolidesse ajab, pärib Osa. „Miks seda ei tee kultuuriinimesed, teadusinimesed, ateistid? Miks see kava isegi EELK koostatud on?”

Osa näeb usundiõpetuse taga kiriku soovi leida endale ühiskonnas kohta, soovib kõvemini sõna sekka öelda, tahab, et temaga arvestataks, püüab hea seista oma inimeste eest, otsides neile teenimisvõimalusi — sest kuhu küll panna usuteaduse lõpetajad?. Ja seda eriti olukorras, kus üldrahvalik toetus usuasjadele nõrgeneb, kogudused kahanevad ja sissetulekud kuivavad kokku.

Miks küll peaks üldhariduslik kool õpetama kultuurilugu kristliku usuõpetuse raamides, päib Osa. „Kas see ei peaks olema siiski vastupidi, et usundilugu õpetatakse kultuuriloo raamides? Pole ju kuigi loogiline eelistada kitsamat laiemale.”