27. aprillil 1920 võttis Asutav Kogu vastu seaduse, millega viina müük kuulutati riigi monopoliks peale pikka kuivseaduse perioodi. Viina hakati müüma tasuliste nimeliste tšekkide alusel. Iga üle 20 aasta vanune mees sai kuus osta ühe toobi viina. Kuid trahterites ja puhvetites müüdi viina kohapeal tarbimiseks ka tšekkideta.

Alkoholiseadus lahendas või leevendas mitmeid teravaks muutunud probleeme, ent tõi asemele uued. Peale pikka kuivusperioodi oli rahva janu suur ja purjakil noored mehed olevat kippunud teistele inimestele, eriti just naistele, kallale.

Pidevate probleemide tõttu ühiskonnas võeti XI ülemaailmsel karskuskonverentsil Tartus 1921. aastal vastu Eesti Karskusliidu loomise otsus. Karskusliidu tegevus oli alguses vägagi aktiivne, üritades koos riigiga kontrolli alla saada meeletut alkoholitarbimist. Ka riigipoolne materiaalne toetus oli arvestatav 20ndate aastate alguses, koos majanduskriisi ning muude probleemidega hiljem see aga vähenes märgatavalt.

Karskusliit tegutses aegamööda kokku ligi 20 aastat, kuni see 1940. aasta oktoobris-novembris likvideeriti Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaadi juhtimisel.

Vaata videost, kuidas nägi välja Karskusliidu 1932. aasta kongress!