VANA KULD: Juhtiv riigiprokurör läheb justiitsministri vastu

 (87)
VANA KULD: Juhtiv riigiprokurör läheb justiitsministri vastu
Prominentses seltskonnas: Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp lõpetas 1997. aastal ülikooli õigusteaduskonna koos kaitseministri Urmas Reinsalu ja endise Riigikogu liikme Indrek Raudsega.

Kom aastat tagasi algas Reformierakonna rahastamisskandaal, mida tuntakse ka Silvergate nime all.
Taasavaldame intervjuu riigiprokurör Heili Sepaga, kes uuris reformierakonna "hämara" rahastamise asjaolusid.

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp hakkab Meikari-juhtumis süüdistama justiitsminister Kristen Michalit.

Teisipäeval teatas Reformierakonna liige Silver Meikar ilma mis tahes välise surveta, et on annetanud oma erakonnale tundmatu päritoluga raha. Paar aastat tagasi olla talle helistanud tookordne Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ja palunud Meikaril kanda erakonna kontole ümbrikus temani jõudnud summad. 

Kuidas tänane hommik teie jaoks algas?

Hommik algas sellega, et mu ülemus helistas – ma jään alalõpmata hiljaks –, et ma tuleks otsekohe tema kabinetti.

Peaprokurör Norman Aas helistas, et Heili, olete oodatud minu kabinetti?

Me ei teieta. Ta lihtsalt tuletas meelde, et ma pean kiiresti tööle tulema. Pärast väikest arutelu otsustasime, et ega muudmoodi seda asja ei lahenda, kui tuleb alustada kriminaalmenetlust. 

Seotud lood:

Eirata seda ei saa?

Ei olegi tahtmist eirata, pigem on küsimus selles, kas kuriteo koosseis on olemas. Diskuteerisime veidi hiljutiste seadusemuudatuste üle ja pärast lühikest arutelu oli otsus selge. 

Meikari juhtum tuleb jälle teie kontole?

Mis nii väga kontole, aga jah, see on minu (rõhuga sõnal “minu”) asi. Minuga seostatakse rohkem, kui tegelikult on minu juhtumid. Tõesti, Põdra asi oli minu asi ning ka Dresseni ja Liibanoni juhtumid (vt infokasti).

Keskerakonna kontori läbiotsimine?

Siin tuleb lahku lüüa minu kui prokuröri töö ja minu kui juhi töö. Sellel juhtumil on oma prokurör, aga ka palju otseselt kriminaalmenetlusega mitte seotud pressisuhtlust. Polnud mõtet panna prokuröri avalikkuse ees potentsiaalse kahtlustatavaga diskuteerima. 

Meikari juhtumis lähete justiitsministri vastu – ebamugav olukord.

Ma ei tee inimestel väga vahet, ei tunne ebamugavust. Juhtiva riigiprokurörina menetlen kriminaalasju, mis on huvitavad ja pakuvad pinget. Kui selle juhtumiga kaasneb mingi ebamugavus, siis järelikult see ongi põhjus, miks mina hakkan seda menetlema. 

Kas korruptsioonijuhtumid on teie jaoks teistest põnevamad?

On teemasid, mis mulle personaalselt ei paku huvi, nooremas põlves pidin tegelema ka narkoasjadega, aga vabatahtlikult ma ei viitsi nendega tegelda. 

Narko oli just eelmise juhtiva riigiprokuröri Lavly Lepa teema.

Tema oli narkoprokurör jah. Korruptsioon on üks väga väheseid kuriteoliike, mis tekitab minus natukenegi emotsioone. Kui kaks inimest kaklevad ja ma üht kohtus süüdistan, siis teen seda sellepärast, et see on mu töö. Mul ei tule sisimast tohutut kirge süüdistuskõnet pidada. Korruptsioonikuriteod ärritavad mind personaalselt, riigiametniku positsioonilt vaadates on need reeturlikud. 

Mis täpselt selgus Riigikohtus Mati Eliste mõjuvõimuga kauplemise juhtumis; mis lõpetas Priit Toobali ja Ester Tuiksoo süüdistuse?

Seal oli kaks asja. Senine kohtupraktika, mis on väga väike, lähtus sellest, et ebaseaduslik on juba see, kui ametnik teostab oma ametivõimu võõralt võetud tasu eest, mis pole tema palk. Riigikohus ütles aga, et ebaseaduslik peab olema ka see, kuidas ametnik oma mõju kasutab. Aga Riigikohtu lahendist ei saa selgust, milles peaks mõju kasutamise ebaseaduslikkus seisnema. 

Teiseks ütles Riigikohus, et mõjuvõimuga kauplemise säte on seaduses ebamääraselt sõnastatud. On olemas kaks rahvusvahelist konventsiooni, kus on kirjas, et tuleb kriminaliseerida mõjuvõimuga kauplemine, aga siiski mitte lobitegevus. Eestis paraku pole öeldud, mis on lobitegevus.

Siis on poliitikutele kas kõik keelatud või kõik lubatud?

Põhimõtteliselt jah. Nüüd on olnud juttu, et tuleb kehtestada lobireeglid, aga sellest ei piisa. Kui erinevad ettepanekud tulevad lauale, siis tuleb jälle avalik diskussioon, aga jumalale tänu, et sellega tegeletakse.

Loe veel

Praegu on siis hetk, kus poliitikutel on mõjuvõim, aga pole selge, mis piirini võib sellega tegutseda?

Jah. Riigikohtu lahendist tuleb välja, et kui see pole keelatud, siis on see lubatud, ning piisav pole korruptsioonivastane seadus, mis keelab altkäemaksu võtmise. 

Kas see teeb prokuratuurile asju keerulisemaks?

Mitte hullult. Mõjuvõimuga kauplemise juhtumeid oli menetluses kaheksa ja süüdimõistva lahendini polnud ka varem jõudnud ükski. Osa lõpetasime ja osa puhul kaalume ümberkvalifitseerimist. 

Kas Meikari juhtum on ka mõjuvõimu küsimus? On ju ka keegi, kes on varjatult raha andnud ja selle eest lootnud lahkemat suhtumist või midagi rohkemat.

Ei, Meikar pole öelnud, et selle raha andjad ootasid vastuteenet ja meil pole põhjust sel teemal spekuleerida. See ei takista ajakirjanikke oma oletusi tegemast. 

Kas Meikari juhtumi teeb lihtsamaks ka see, et see pole teie algatatud ja te ei kaota nii palju, kui seal pole kuriteo koosseisu.

Ei-ei, minu jaoks pole seal mingit vahet. Avaliku arvamuse koha pealt võib vahe olla. Selle võrra on situatsioon teistsugune, et meie esimene samm on kõigile teada. Pole küsimust, kust info tuli, keegi ei hakka norima, kas jälitati või ei jälitatud. 

Kas te kaalute läbiotsimist Reformierakonna kontoris?

(mõtleb ja muigab) Kõike kaalume.

Kui te saadate erakonna kontorisse läbiotsijad, siis kas te mõtlete, et see on poliitiliselt tundlik?

Me läheme läbi otsima siis, kui meil on alust arvata, et saame vajaliku info. Ega enne Keskerakonna kontori läbiotsimist ma ei osanud arvata, et läbiotsimist hakatakse niivõrd demoniseerima. Me korraldame läbiotsimise, kui on kahtlus, et me ei pruugi lihtsa küsimise peale saada kõiki vajalikke dokumente. 

Muidugi on ka läbiotsitavate huvides jätta mulje, et sellega kaasneb suur jama ja mõelge enne kaks korda, kui te seda teete.

Me muidugi nüüd mõtlemegi rohkem kui kaks korda. 

Milles üldse seisneb juhtiva riigiprokuröri töö?

Eks ta ole muutuv. Kriminaalmenetlus ja prokuröri töö võtab ajast alla 50 protsendi. Enamik on klassikaline juhtimistöö. Meie asutuses on kohutavalt palju igasugu intellektuaalseid probleeme ja küsimusi. Meil on selline arutlev organisatsioon. Ma ise tähtsustan vastutust juhina rohkem kui kriminaalmenetluse poolt. 

Kas see mulje on õige, et naisprokuröre on rohkem kui mehi?

(muigab) Naiste protsent on olnud pikka aega üsna samasugune ehk 75 protsenti. Me oleme üritanud suurendada meeste protsenti, ausõna!

Sooline võrdõiguslikkus?

Ühel hetkel oli prokuröri palk silmatorkavalt kõrge, aga ei saa öelda, et see oleks muutnud meie soolist koosseisu. Eestis on tõesti palju naisprokuröre. On ka tugevaid meesprokuröre. 

Aga pressifotodel kõvades korruptsiooniasjades kõnnivad naised, hiiglaslikud toimikud kaenla all.

Ehk sellepärast on palju naisprokuröre, et naistele sobib mitme asjaga korraga tegelemine. Pead olema operatiivne, verbaalne ja suutma samal ajal mõelda. Intelligentsetele naistele pole see võõras.

Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa juhtumidLiibanoni inimrööv. Tegeles seitsme Eesti jalgratturi röövimise juhtumi uurimisega.

Kapo ametnikust vene agendi vahistamine. 23. veebruaril 2012 andis Harju maakohus loa vahistada riigireetmises kahtlustatav endine kaitsepolitsei juhtivspetsialist Aleksei Dressen (43). Kohus rahuldas riigiprokurör Heili Sepa taotluse ning andis loa Dressen vahi alla võtta esialgu kuni kuueks kuuks.

Kapo kõrge ametnik võttis altkäemaksu. 20. detsembril 2011 vahistati kaitsepolitsei kõrge ametnik Indrek Põder. Neli kuud hiljem läks ta altkäemaksu küsimise eest neljaks aastaks vangi. See on üks raskemaid karistusi senises korruptsiooniasjade kohtupraktikas.

Artikkel ilmus 3 aastat tagasi 24.mail 2012

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare