Vallarahvas sõdib kaevandustele vastu
“See keerab kogu valla elukeskkonna pea peale,” sõnas Vinni. “Need on küll allmaakaevandused, kuid see ei tähenda, et kõik on maa all, kommunikatsioonid tulevad ka maa peale — kaevandushooned, transport, põlevkivivedu.”
Kaevanduste ulatus sõltub põlevkivi kasutamise riiklikust valmimisjärgus olevast arengukavast. Praegu on Maidla valla territooriumile esitatud 12 kaevandamis- ja uuringuloa taotlust, mille menetlemine on kuni arengukava vastuvõtmiseni külmutatud.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep ütles, et ministeerium arvestab arengukava koostamisel ka kohalike seisukohtadega, kui need on argumenteeritud. “Arengukava koostamine on keeruline protsess ja see on kompromiss,” nentis Raudsep.
Tema sõnul on võimalik, et põlevkivi kaevandamine suureneb kogu Eestis. “Kardan, et päris 12 miljoni tonni peale aastas, nagu praegu, ei saa see jääda, sest kuigi kasutatakse ka teisi energiaallikaid, siis sellest ei piisa, sest me kasutame väga palju energiat.”
Praegu tasub põlevkivi kaevandamine firmadele ära, sest saastetasud on Eestis madalad, nafta hind kõrge ning tekkivate jäätmete ladustamine maksab neli korda vähem kui tavajäätmete äravedu, lausus Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskonna biotehnoloogia õppetooli juhataja Raivo Vilu.
Samas on kaevandused juba praegu 12 protsenti Ida-Virumaast põhjalikult ära rikkunud. Napib põhjavett, et suuremaid linnu, nagu Kiviõli ja Püssi, joogiveega varustada.
Maidlasse kaeveluba taotleva OÜ Merko Kaevandused juhatuse liige Peep Siitam ei tahtnud firma plaanidest rääkida, sest kõik sõltub tema sõnul sellest, milline tuleb põlevkivi kaevandamise arengukava ning kuidas neil õnnestub omavalitsustega kokku leppida.
“See on üldlevinud vale seisukoht, et põlevkivi kaevandamine on nii kahjulik,” väitis Siitam. Ta kinnitas, et ükski inimene ei jää joogiveeta ja selle eest vastutab kaevandaja.
