Valimiskomisjonidesse kuulusid Eesti ministeeriumite, ülikoolide, välismaa õppeasutuste ja Eesti Instituudi esindajad.

Kristel Algvere suundub septembris Göttingeni Georg Augusti Ülikooli. Algvere nimetab oma peamiseks huvivaldkonnaks just eesti keele õpetamist võõrkeelena.
Varem on ta eesti keelt ja kultuuri õpetanud Ukrainas Lvivi Ülikoolis 2013. aasta kevadel.

Eve Raeste hakkab õpetama eesti keelt ja kultuuri Vilniuse Ülikoolis. Raeste on töötanud aastaid Tartu Ülikoolis ning oli eesti keele lektor Moskva Riiklikus Ülikoolis.
Tema uurimistööd on eesti oskuskeele ja võõrkeele õpetamise metoodikast ning eri kultuuriruumide mõistesüsteemidest, ta on koostanud mitmeid õppevahendeid ja aineprogramme.

Maarika Teral asub tööle Peterburi Riiklikus Ülikoolis. Tartu Ülikoolis on Teral õpetanud eesti keelt võõrkeelena aastaid, ta on uurinud eesti keele õpetamise metoodikat ja keeletehnoloogiat.
Teral on olnud mitme eesti keele õpiku ja veebikursuse kaasautor.

Riia Eesti Põhikooli valiti uueks eesti keele ja kultuuri õpetajaks Triin Jürgenstein, kes on Eestis töötanud nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilastega.
Riias loodab ta pakkuda sealsele kogukonnale võimalust hoida ja kasvatada suhet Eestiga.

Eesti keelt ja kultuuri saab õppida ligi kolmekümnes välismaa ülikoolis. Neist üheksasse on saadetud lektorid Eesti riigi toel. Lektori tööperiood välimaal on kuni viis aastat.
Peterburi ja Vilniuse ülikoolid olid esimesed, kuhu lähetati 2002. aastal Eestist lektorid. Mõlemas ülikoolis saab eesti keelt õppida erialana bakalaureuse tasemel. Peterburis on kavas sügisest esimest korda pakkuda ka magistriõpet. Sel kevadel on bakalaureusekraadi kaitsmas neli Peterburi tudengit, kelle diplomitööde teemad on seotud eestikeelsete ajalehtede pealkirjade ja ilukirjandustekstidega.
Göttingeni ülikoolis on töötanud eesti keele ja kultuuri lektor alates 2004. aastast.

Rahvuskaaslaste programmi raames on Eestist saadetud õpetaja Petseri Lingvistilisse Gümnaasiumi, Riia Eesti Põhikooli ja Ülem-Suetuki Põhikooli.