Valitsusliidul juba uus tüliõun

Kuigi valitsus oli üksmeelselt vastu opositsioonis oleva Isamaaliidu ettepanekule muuta europarlamendi valimisnimekirjad avatuks, kavatseb Res Publica saadikurühm riigikogus hääletada koos Keskerakonna ja Mõõdukatega ettepaneku poolt.

Postimees kirjutas, et Isamaaliit tahab muuta Eesti esindajate Euroopa Parlamenti valimise seadust nii, et saadikute järjekord valimisnimekirjas reastatakse pärast valimisi ümber vastavalt iga kandidaadi häälte arvule. See tähendab, et valituks osutub see kandidaat, kes kõige rohkem hääli sai, mitte see, kelle erakond nimekirjas esimeseks paigutaks.

Kinniste ehk partei poolt lõplikult kindlaks määratud nimekirjade poolt on praegu Riigikogus kindlalt veel vaid kaks saadikurühma — Reformierakond ja Rahvaliit, kellel on kokku kõigest 32 häält.

Avatud nimekirjade poolt on lisaks opositsioonierakondadele Isamaaliidule, Mõõdukatele ja Keskerakonnale ka Res Publica saadikurühm.

Reformierakond proovis veel esmaspäeval põhiseaduskomisjonis Isamaaliidu eelnõu maha hääletada, kuid põhiseaduskomisjoni esimehe Res Publicasse kuuluva Urmas Reinsalu hääle toel otsustas komisjon häältega viis nelja vastu saata eelnõu parlamenti teisele lugemisele.

Sellel hääletusel ei läinud Postimehe andmetel lõhki mitte ainult valitsusliit, vaid ka Res Publica saadikud isekeskis. Erinevalt Reinsalust hääletasid Res Publica liikmed Siiri Sisask ja Avo Üprus saadikurühma otsust eirates avatud valimisnimekirjade vastu.

Res Publica pressiesindaja Allar Tankler ütles, et tegemist oli siiski üksnes arusaamatusega, mitte põhimõttelise erimeelsusega. “Res Publica saadikurühm on põhimõtteliselt avatud nimekirjade poolt,” sõnas Tankler, lisades, et arutletakse vaid selle üle, kas nendeks valimisteks pole juba liiga hilja seadust muuta.

Res Publica peasekretär Ott Lumi selgitas partei peajoone kõrvalekallet valitsuskoalitsiooni enamuse hoiakust partei otsusega. “Kuna koalitsioonileping europarlamendi valimiste korda ei käsitle ja muid kokkuleppeid ka pole, on see küsimus iga erakonna otsustada,” sõnas Lumi.

Reformierakond põhjendab toetust suletud nimekirjadele vajadusega süvendada erakondlikku demokraatiat ja tähtsustada erakondade rolli. “Need on valimised erakondade vahel, kus määravaks on erakondlik platvorm, mitte seda esindav isik,” ütles Reformierakonna pressiesindaja Peep Lillemägi.

Rahvaliidu pressiesindaja Agu Uudelepa sõnul tahab Rahvaliit kinniste nimekirjadega kindlustada seda, et europarlamenti pääseksid vaid need inimesed, kes saavad kindlasti sealse tööga hakkama.

Avatud nimekirju pooldavad erakonnad rõhutavad aga rahva ja iga inimese õigust vabalt otsustada, keda ta tahab valida end esindama.

Euroopa Liidu liikmesriikides pole ühtset europarlamendi valimise korda. Umbes pooltes riikides valitakse europarlamenti suletud, umbes pooltes riikides avatud valimisnimekirjade järgi.