Kui praegu on kohalikel omavalitsustel õigus saada oma tegevuskulude katteks kohalikult omavalitsuselt raha, siis tulevikus ei pruugi see enam nii olla.

Nimelt arutas valitsus eilsel kabinetinõupidamisel erakoolide tegevuskulude katmist ning toetas ettepanekut algatada seadusemuudatus, et minna tagasi enne 2011. aastat kehtinud korra juurde, mille kohaselt saavad riik või omavalitsus osaleda erakoolide tegevuskulude katmises vabatahtlikult, kui see on vajalik hariduse kättesaadavuse või hariduse omandamise võimaluste mitmekesistamiseks.

Eelnõu ei puuduta riikliku haridustoetust ehk pearaha, mida saavad nii erakoolid kui ka omavalitsused jätkuvalt samadel alustel. Haridustoetust annab riik õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palga ning täienduskoolituse, õppevahendite, koolilõuna ja investeeringute toetuseks.
Muudatuse jõustumise ajaks planeeritakse 1. septembrit 2016.

Delfi kirjutas kuu aega tagasi, et omavalitsustel on hetkel seadusest tulenev riiklik kohustus osaleda erakoolide tegevuskulude kandmises. Täpsemalt tunnistas riigikohus mullu põhiseadusevastaseks selle, et riik ei eralda omavalitsustele erakoolide tegevuskulude katmiseks vajalikku raha. Riigikohus märkis, et kui riikliku kohustuse rahastamiseks pole raha eraldatud või on seda eraldatud ebapiisavalt, on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda riigilt kohtu kaudu riikliku ülesande täitmiseks puuduolevat raha.

Niisiis kaotaks seadusemuudatus põhiseadusvastase olukorra ja omavalitsuste vajaduse riigiga kohut käia.