„Mul on hea meel, et pea kümme aastat planeeritud haldusreform liigub jõudsalt ning sujuvalt lõpu poole. Praeguseks oleme kätte saanud omavalitsuste arvamused ühinemisettepanekute kohta ning on väga positiivne, et valitsuse ettepanekuga nõustus üle kolmandiku omavalitsustest – see ületas mu ootusi. Nüüd tuleb läbi analüüsida mittenõustujate arvamused, mille kohta valitsus teeb lõplikud otsused juuni esimeses pooles,“ ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Meenutan, et reformi esimeses etapis jõudsid ühinemisotsusteni lausa kolm neljandikku kõikidest omavalitsustest. See tähendab, et peamiselt on otsused tehtud linnades-valdades ja valitsusele on otsustamiseks jäetud üsna vähe.“

Näiteks otsustasid kõik 12 Saaremaa valda nõustuda ühinemisega Saare vallaks, milles oleks 32007 elanikku.

Riigihalduse minister lisas, et kuigi üldpilt on väga hea, siis on ka omavalitsusi, kes mitte kuidagi ei soovi valituse esitatud ühinemisettepanekutega nõustuda. „Tihti vaatavad omavalitsusjuhid olukorda oma mätta otsast ning kujundavad seeläbi ka elanike arvamuse negatiivseks. Tegelikult tuleb pilti vaadata laiemalt. Meie eesmärk ei ole kedagi kiusata, vaid muuta omavalitsused võimekamateks, andes neile juurde rohkem ülesandeid ja vahendeid, et nad saaksid ise kõige paremal moel oma elanikele teenuseid pakkuda. Haldusreform on eelkõige inimeste endi jaoks!“

Näiteks jäi napilt toppama "Tartu linna" omavalitsusüksuse tekkimine, sest ühinemisettepanekuga polnud nõus Luunja vald. Tähtvere vald jättis ettepanekule vastamata, kuid haldusreformi seaduse järgi tähendab see nõusolekut.

Lahendust ei ole veel ka 51730 elanikuga "Pärnu linna" tekkimisele. Ettepaneku vastu oli Pärnu linn ja Tõstamaa, Audru ja Paikuse andsid vaikiva nõusoleku.

„Suuremad omavalitsused saavad palju mõistlikumalt korraldada erinevaid vajalikke teenuseid, alustades prügiveost kuni transpordi korraldamise ja planeerimiseni. Suuremad omavalitsused on üksteisega võrreldes võrdsemad ning see tagab kogu Eesti ühtlase arengu. Igal pool Eestis peab olema hea elada,“ lisas minister.

Haldusreformi teise etapi alguses andsid piirkondlikud komisjonid valitsusele ülevaate omavalitsustest, kes ei täida 5000 elaniku kriteeriumi ning seejärel tegi valitsus veebruaris nendele omavalitsustele ühinemisettepanekud. Omavalitsused said kuni 15. maini esitada ettepaneku kohta omapoolse seisukoha, misjärel hakkavad neid analüüsima haldusreformi piirkondlikud komisjonid. Seejärel esitab rahandusministeerium omapoolse seisukoha valitsusele. Lõplikud otsused ühinemiste kohta teeb valitsus juuni esimeses pooles.

Omavalitsuste ühinemised ja piiride muudatused jõustuvad pärast kohalike valimistulemuste väljakuulutamist. Kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad 15. oktoobril 2017. Peale haldusreformi väheneb omavalitsuste arv seniselt 213-lt ligikaudu 75-ni.