Justiitsminister Kristen Michali sõnul on strateegias planeeritud tegevusest täidetud 36, osaliselt täidetud 9 ning täitmata 12. „Aruanne tõi eelmise aasta osas välja nii positiivseid kui ka negatiivseid hinnanguid. Positiivsetest asjadest saab esile tõsta Tartu Ülikooli poolt korraldatud tervishoiusüsteemi pettuseid ja korruptsiooniriske kaardistav uuringu, aga näiteks ka veebis avaldatud Eesti-spetsiifilise ametnike huvide konflikti ennetamiseks mõeldud käsiraamatu, mis on tõhusaks abimeheks ametnikele korruptsiooniohtude vältimisel,“ ütles justiitsminister.

„Negatiivse poole pealt tõi aruanne esile aga seiga, et mitmed eelmisesse aastasse planeeritud tegevused tervishoiu sektoris korruptsiooni vältimiseks on veel tegemata, osalt on see põhjendatud vajalike uuringute tegemisega. Olulisi muutusi ei ole toimunud ka seoses korruptsiooni vältimisega juhtimisõiguse taotlemisel, tehnoülevaatusel ja sõidukite registreerimisel ning ka kohalike omavalitsuste rahaliste vahendite läbipaistvuse osas ei saa arenguid pidada piisavaks,“ ütles Michal.

Ministri sõnul saab korruptsiooniennetuses eelmise aasta ühe olulisema sündmusena välja tuua korruptsioonivastase seaduse eelnõu valmimise, mis eelmisel nädalal riigikogus vastu võeti.