Valitsus väldib kohtumist dalai-laamaga
Dalai-laama vastuvõtja, riigikogu Tiibeti toetusrühma esimees Jaan Leppik nentis, et kokkusaamisi valitsuse esindajate ega president Lennart Meriga dalai-laama päevakavades tõepoolest pole.
“Dalai-laama andis küll mõista, et tal oleks väga hea meel siinsete riigivõimu esindajatega kokku saada,” rääkis Leppik ajalehele. “Kuid ta lisas, et ei tee probleemi, kui nendega ühel või teisel põhjusel kohtuda ei saa.”
Nii valitsusest kui ka presidendi kantseleist kinnitati, et dalai-laamaga kohtumisi kellelgi plaanis pole.
Valitsuse pressinõunik Priit Põiklik mainis, et tema teada otsustatakse dalai-laamaga kohtumine siis, kui ta juba siin on.
Riigikogu liige Leppik andis Postimehel mõista, et ilmselt peljatakse dalai-laamaga kohtudes Hiina rahvavabariigi võimude meelepaha alla sattuda. 1989. aastal Tiibeti rahva religioosse ja poliitilise liidrina Nobeli rahupreemia pälvinud dalai-laama on pikka aega võidelnud Tiibeti autonoomia eest.
1996. aasta märtsis, Tiibeti mässu 37. aastapäeva puhul, mõistis riigikogu seitsmeliikmeline Tiibeti toetusrühm hukka tiibetlaste inimõiguste ja usuvabaduste jätkuva rikkumise Hiinas. Tiibetis Lhasas puhkenud mässu mahasurumise tulemusel pidi dalai-laama kodumaalt lahkuma ja elab siiani eksiilis.
Esindamata Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri asetäitja Linnart Mäll avaldas neljapäeval lootust, et valitsus ja president mõtlevad ümber ning võtavad vastu Tiibeti usujuhi, kes 1991. aastal Eesti iseseisvumist toetas.
“Jääb arusaamatuks, miks nad seda Hiinat nii väga kardavad,” lisas Mäll.
Esimest korda käis Tema Pühadus 14. dalai-laama-Tenzin Gyatso siin Eesti Komitee kutsel 1991. aastal.
