Valitsus ütles maksulangetust küsinud tööandjatele ja töötajatele "ei"
Töötuskindlustusmakse töötajale on praegu 1,6 protsenti brutopalgast ja see võetakse automaatselt palgast maha. Tööandjad maksavad omakorda töötaja brutopalgast lisaks 0,8 protsenti.
Töötukassa nõukogu tegi augustis valitsusele ettepaneku jätta järgmisel aastal maksemäärad tänavusega samale tasemele, kuid aastateks langetada neid aastateks 2017-2019. Aastast 2017 võiks töötuskindlustusmakse määr olla töötukassa nõukogu hinnangul töötajatele 1,4 ja tööandjatele 0,7 protsenti.
Töötuskindlustus on mõeldud töötutele hüvitise maksmiseks ja veel mõneks tööturuga seotud kuluks. Töötukassa raha on aga osa laiemast valitsussektori eelarvest ja seetõttu on tööandjad ja ametiühingud korduvalt riiki süüdistanud selles, et riik tahab hoida töötuskindlustusmakse määra kõrgena, et näidata paremaid eelarvetasakaalu numbreid.
Trikk on selles, et nagu ka tulumaksu, kogutakse töötuskindlustusmakset inimese palgalt ja selle eest rahastatakse riigi ülesandeid, aga selle nimeks pole tulumaks. Tulumaksu tõstmist valitsus ei toeta, vaid seda soovitakse võimalusel pigem langetada.
Töötuskindlustusmakse suurust tõsteti järsult majanduskriis ajal ja seda on hoitud kõrgemana kui tööandjad ja ametiühingud seda soovivad, mistõttu töötukassal on tekkinud hiiglaslikud rahatagavarad. Töötukassa reservid kasvavad praeguste maksemäärade juures aastas 40 miljoni võrra. 2016. aasta lõpuks kasvab töötukassa varade maht prognoosi kohaselt 690,8 miljoni euroni. Sellest jätkub kriisi ajal päris mitmeks aastaks.
Töötukassa nõukogus on kaks esindajat valitsusel, kaks esindajat tööandjatel ja kaks esindajat ametiühingutel. Kuna valitsusel puudub töötukassa nõukogus ülekaal, ongi töötukassa nõukogu tööandjate ja töötajate üksmeele korral tihti teinud valitsusele ebameeldivaid ettepanekuid töötuskindlustuse maksete langetamiseks.
Nagu öeldud, ei soovinud valitsus töötuskindlustusmakse määra langetada, sest raha selle jaoks pole. Ametlik põhjendus kõlab nõnda: "Rahandusministeerium ei nõustunud töötuskindlustusmakse määrade muutmisega, sest maksemäärad peavad olema stabiilsed ja pikaajaliselt ette teada. Samuti kasvab töövõimereformi rakendumisel 1. juulil 2016 töötukassa klientide hulk ja teenused kordades ning puudub põhjalik analüüs, mis näitab töötukassa rahaliste vahendite jätkusuutlikkust teenuste osutamisel," teatas valitsus.
Töötukassa nõukogu esimees Toomas Tamsar, kes esindab seal tööandjaid, kommenteeris, et töötukassa nõukogu lähtus soovituses aastast 2017 töötuskindlustusmakset vähendada töötukassa tegelikest vajadustest.
"Nõukogu leidis, et reservid on piisavad ka võimalike kriisiolukordade üleelamiseks ning nende jätkuv kasvatamine samas mahus, üle 40 miljoni euro võrra aastas, ei ole põhjendatud. Valitsuse otsus mitte arvestada nõukoguga, kuhu kuuluvad muuseas nii tööandjate, töötajate kui ka valitsuse esindajad, näitab, et probleem on pigem valitsuse enda rahakotis. Ehk et keskmes on riigieelarve tasakaalu küsimus, mitte töötukassa tegelik olukord ja sellest lähtuvad mõistlikud valikud," kritiseeris Tamsar valitsust.
