„Kuna liitlaste kohaloleku suurendamine on Eesti julgeoleku huvides põhimõttelise tähtsusega ning valitsuse ülesanne on luua selleks kõik vajalikud tingimused, siis sellise otsuse langetamine nädal enne NATO tippkohtumist Varssavis, oli väga oluline,“ lausus peaminister Taavi Rõivas. „Sellega me kinnitame üheselt, et Eesti on liitlaste vastuvõtmiseks valmis.“

Varssavis tehtav otsus tuua Eestisse püsivalt roteeruv liitlaste pataljonigrupp toob Eesti jaoks kaasa täiendava vajaduse nii taristu kui liitlastega seotud ülalpidamiskulude osas. Valitsus jõudis üksmeeleni, et Eesti on pataljoni võõrustamiseks valmis ja selle tarvis investeeritakse esialgu 11,57 miljonit eurot kahe uue kasarmu ehitamiseks, mis peaks valmima 2017. aasta sügiseks.

Kuna liitlaste kohalolu suureneb märkimisväärselt ja Eesti kohustuseks on ka liitlasvägede personali, tehnika ja teabe kaitsmine väljaspool Tapa kasarmuid, siis otsustati eraldada üle 800 tuhande euro aastas ka siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalve haldusalasse.

Valitsus kinnitas tänasel valitsuse istungil ka Eesti seisukohad 8.-9. juulil Varssavis toimuvaks NATO tippkohtumiseks. Tegu saab olema Eesti ja tegelikult terve NATO jaoks ühe olulise tippkohtumisega, kuna koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega defineeritakse, milline on NATO pikaajaline kaitse- ja heidutushoiak ning milline on NATO kohaloeks Eestis.

„Minu eesmärk on Varssavis põlistada Wales’is heaks kiidetud NATO valmiduse tegevuskava raames saavutatu. See tähendab 24/7 toimiv NATO õhuturbe missioon Ämarist, võimsamad ja kiiremad NATO kiirreageerimisväed, NATO staap Eestis,“ ütles peaminister Rõivas.

Teiseks on eesmärk suurendada liitlasvägede kohalolu Eestis. Eesti jaoks tähendab see võitlusvõimelist, pikaajaliselt etteplaneeritavat ja püsivat pataljoni suurust lahinggruppi ehk kuni tuhande inimese pidevat kohalolekut Eestis.

Hanso: kasarmute ehituseks läheb juba tänavu

Vastavalt juunis NATO kaitseministrite kohtumisel vastuvõetud otsusele suureneb Eestis liitlasüksuste kohalolek järgmisel aastal, kui siia paigutatakse maaväe pataljoni lahingugrupi suurune üksus. Seoses selle otsusega on vaja ehitada juurde täiendavalt kaks kasarmut, samuti võib tekkida vajadus täiendada lahingutehnika hoidmis- ja hooldusvõimalusi.

Kaitseminister Hannes Hanso ütles, et kahe kasarmu rajamist Tapale tuleks alustada võimalikult kiiresti ehk veel sel aastal, et tagada parim vastu võtva maa toetus meie kaitset tugevdama tulevatele liitlasüksustele.

„Tapal avasime just liitlassõduritele mõeldud kasarmu 300 sõdurile, aga eeldatav siia tulev üksus on 800-1000meheline, seega peame rajama kasarmuid juurde,“ ütles Hanso. „Korralikud elamis- ja teenimistingimused on vähim, mida me saame oma liitlastele nende toetuse eest pakkuda. Meie eesmärgiks on tagada eeskujulikud tingimused nii olmeks kui väljaõppeks.“

Kahe kasarmu eeldatav maksumus on üle 10 miljoni euro. Täiendavate lahingutehnika hoidmis- ja hooldusvõimaluste vajadus selgub koostöös liitlastega, kui täpsustuvad siia tulevate allüksuste vajadused.

Liitlaste maaväeüksused jääks jätkuvalt paiknema Tapa kaitseväelinnakusse, võimaldamaks sisulist koostööd 1. jalaväebrigaadiga, keskpolügooni kasutamist väljaõppe läbiviimiseks soomustehnikaga ning liitlaste koospaiknemist. Lisaks on Tapa linnakus piisavat ruumi laienemiseks.

Kasarmute ehituskulude katmine 2% SKP-ga määratletud kaitse-eelarve seest tähendaks pikaajaliste plaanidega seotud iseseisva kaitsevõime arendamiseks seatud eesmärkide täitmata jäämist. Samas on riigikaitse ülesehitamisel väga oluline, et valitsuse kinnitatud pikaajalise arengukavaga ettenähtud kaitsealased võimearendused valmiksid õigeaegselt ning ettenähtud kvaliteedis, tagamaks Eesti iseseisva kaitsevõime tugevus.

Vabariigi Valitsus kiitis 2015. aasta 19. veebruari kabinetinõupidamisel heaks liitlaste kohaloleku soodustamiseks vajalike taristuobjektide täiendava rahastamise aastani 2019, kokku suuruses 40,6 mln eurot väljaspool 2% SKP-ga määratletud kaitse-eelarvet. Selle summa eest on ehitatud üks kasarm Tapale, luuakse NATO staabielemendi hoonet Tallinnasse, arendatakse soomustehnika väljaõppevõimalusi kaitseväe keskpolügoonil ning täiendatakse lahingutehnika hoiu- ja hooldustingimusi.