Valitsus otsustas koostada maapõue strateegia, nüüd kutsutakse osapooled aru pidama
Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel heaks keskkonnaministeeriumi ettepaneku koostada maapõue strateegia, mis luuakse eesmärgiga kasutada maapõue ja seal leiduvaid maavarasid Eesti ühiskonnale suurimat väärtust looval moel, arvestades sotsiaalmajanduslikke, julgeoleku, geoloogilisi ja keskkonnaalaseid aspekte.
Strateegiaga määratakse Eesti Vabariigi kui maapõue ja maavarade peamise omaniku roll ja huvid maapõue uurimisel, maapõue ja maavarade kasutusse andmisel ning kasutamisel, teatas keskkonnaministeerium.
Koostatavas strateegias käsitletakse kogu maapõue potentsiaali, sealhulgas maavarasid; maapõue kui maatuge, mis on vajalik maakatte säilitamiseks ja hoidmiseks, ehitiste kandmiseks ja loodusobjektide ning mälestiste kaitse tagamiseks; maapõue kui ehituskeskkonda, mis on kasutatav allmaarajatiste (tunnelid, mahutid jne) ehitamiseks; põhjavett ja maa(põue)soojust, mis oleks kasutatav energiatootmiseks.
Valdkonna arengut tervikuna suunav dokument annab hinnangud varasemale praktikale ja uutele suundumustele igas Eestile tähtsas maapõuekasutuse valdkonnas, määratleb kavandatavate tegevuste ja arengusuundade prioriteetsuse ning sõnastab teaduslikult põhjendatud piirangud.
Strateegia koostamist veab töörühm, mille liikmeteks määratakse keskkonnaühenduste, erinevate ministeeriumite ja riigiasutuste, geoloogide, kaevandajate ning ülikoolide esindajad.
„Valitsuse otsuseni jõudmine on võtnud aega, kuid nüüd tuleb osapooled kiirelt laua taha saada ning töödega alustada. Järgmise sammuna kutsume kokku neli alltöörühma – riigi ülesannete määratlemise korraldusliku analüüsi töörühm, maapõue kasutamise töörühm, teadus- ja arendustegevuste, uuringute ning potentsiaalsete maapõueressursside töörühm ja keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise töörühm,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.
Keskkonnaministeerium tutvustab arengudokumendi kavandit vabariigi valitsusele 2016. aasta I kvartalis, riigikogule kinnitamiseks on strateegia plaanis esitada 2017. aasta lõpus. Strateegia koostamisse kaastakse majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, siseministeerium, maaeluministeerium, riigikantselei, huvigrupid ja avalikkus.
