Valitsus kinnitas idapiiri väljaehitamise plaanid, see läheb maksma 190 miljonit

 (56)
Piiriehitus soisel alal
Piiriehitus soisel alalFoto: Argo Ingver

Valitsus otsustas täna kabinetiistungil, et idapiiri väljaehitamine jätkub täies mahus nii nagu seda näeb ette politsei- ja piirivalveameti (PPA) koostatud projekt: piiri maksumus on tänaste hinnangute kohaselt ligi 190 miljonit eurot ja see valmib aastaks 2026, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Peaminister Jüri Ratase sõnul vajab idapiir kindlasti väljaehitamist, et tagada nii enda kui ka Schengeni partnerite julgeolek. "Meie idapiir on ka NATO ja ELi välispiir, mis muudab kvaliteetse piiri väljaehitamise veelgi olulisemaks,“ ütles ta ning lisas, et samuti aitab see tõkestada ebaseaduslikku rännet, takistada inim- ja relvakaubandust, kaitsta oma turgu ja peatada salakaubanduse.

„Piiriprojekt pole hetkekski seiskunud ja me läheme idapiiri väljaehitamisega täiskäigul edasi alates Eesti-Läti-Vene piiri kolmikpunktist ülespoole,“ kommenteeris tänast otsus siseminister Andres Anvelt. „Väär on siinkohal rääkida piiri kallinemisest: nii nagu PPA projektis oli selle maksumuseks kirjas ligi 190 miljonit eurot, nii on see endiselt.“

Siseministri sõnul näitas tänane otsus, et PPA poolt veebruaris esitatud projektlahendus on objektiivne ja asjakohane – see vastab piiri väljaehitamisel aluseks võetud ambitsioonidele. Seda on kinnitanud ka sõltumatu ekspertfirma IB Telora, Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kui ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet Frontex.

Seotud lood:

„Olemasolevate vahenditega alustame kohe nelja piirilõigu ehitushangetega, mida on kokku 33 kilomeetri ulatuses. Järgmiste lõikude ehitamisel ja riigieelarve taotluste juures, peab arvesse võtma ka RKASi hinnangut ehitusturule, et projekti kulud võivad – kuid ilmtingimata ei pruugi – kasvada kuni seitse protsenti aastas,“ selgitas siseminister Anvelt, et RKASi hinnang ei tähenda kindlat kallinemist.

„Piiriehitus on Eesti strateegiline investeering ning selle sõnumiga läheme ka järgmistele Euroopa Liidu eelarveperioodi läbirääkimistele,“ selgitas siseminister Anvelt, et valitsus tahab piiriehituses kasutada võimalikult palju ka välisvahendeid.

Täna kestva eelarveperioodi jooksul saab Eesti piiriga seotud eri investeeringuteks kaasata 37 miljonit eurot. „Arvestades seda, et nii julgeoleku, turvalisuse kui piirikaitsmisega seotud investeeringud on Euroopa tasandil kasvamas, siis kindlasti saab ka Euroopa Liidu välispiiri ehitus loota täiendavaid investeeringuid järgmise eelarveperioodi vahenditest,“ lisas siseminister Anvelt.

TAUSTAKS

Piiri ehitus algab alumisest otsast nö Eesti-Vene-Läti kolmikpunktist põhjapoole, kus on täna ka kõige vilkam ebaseaduslik tegevus, nii illegaalse migratsiooni kui salakauba näol. Iga piirilõigu lõplik hind selgub ehitushangete tulemusel. Lisaks piiri maksumusele 190 miljoni euro ulatuses arvestab valitsus ka võimalike hinnatõusudega kuni seitse protsenti aastas. Samuti taotleb siseministeerium iga aasta riigieelarvest ka hoolduskulude rahastamist, mis vastavalt piiritaristu valmimisele on 3-14 miljonit eurot aastas.

Samuti leppis valitsus kokku, et alates riigieelarve strateegiast 2020-2023 esitab lisataotlused siseministeerium vastavalt sellele, kuidas piiriprojekt on edasi jõudnud.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare