Eelnõuga ette nähtud muudatuste eesmärgiks on tagada, et kaitsepolitseiamet oleks hõivatud kõigi kõrgendatud tähelepanu ning sekkumist vajavate kohtueelsete menetlustega, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Eelnõuga soovitakse viia kooskõlla 1. aprillil jõustunud avaliku teenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse mõisted. Kuna uus avaliku teenistuse seadus ei kasuta enam mõistet „kõrgem ametnik“, asendatakse see mõistega „asutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja“. Uus määratlus tagab uurimisalluvuse määratlemisel selle, et kõikide nende juhtivametnike- ning ka töötajate korruptiivne tegevus, mis võib kahjustada riigi majandus-, sise- või välisjulgeolekut, kuulub kaitsepolitseiameti uurimispädevusse.

Muudatusega jäävad kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse üksnes riigi- või kohalike omavalitsuste asutustes juhtimisülesandeid täitvate isikute korruptsioonisüüteod.

Eelnõuga täiendatakse ka kaitsepolitseiameti uurimisalluvuses olevate asutuste loetelu. Nendeks asutusteks on Eesti Pank, Finantsinspektsioon riigitulundusasutus, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Riikliku Lepitaja Kantselei, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Eesti Mereakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Riigi Tugiteenuste Keskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ning riigi osalusega juriidilise isiku kontsern.

Kaitsepolitseiameti uurimisalluvusse lisanduvad ka rahvusvahelise sanktsiooni rakendamata jätmise ja riigisaladuse salastamisega seotud kuriteod.

Enne määruse jõustumist alustatud kriminaalmenetlused viiakse lõpuni eelmises määruses sätestatud uurimisalluvuse kohaselt.

Lisanduvate kohustustega ei kaasne kaitsepolitseiametile ja politsei- ja piirivalveametile täiendavaid ametikohti isikukoosseisus.